autor püüdis välja töötada ainult endale omast keelt oluline oli ka kiri: kasutati eri šrifte, loobuti teksti lineaarsest, tavapärasest paigutusest, jäeti ära kirjavahemärke kirjandus ei püüa peegeldada elu, kirjandus tegeleb rohkem iseendaga, kunsti ja teksti loomisega varjatud või avalik teiste tekstide kasutamine oma tekstis – tsiteerimine, kollaaž autor on iroonik ja skeptik, ta ei anna üheseid vastuseid, tal puuduvad keerulises maailmas kindlad seisukohad reeglite rikkumine sai lausa kohustuslikuks: st lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, lugeja šokeerimist tekst oli mõeldud neile, kes suutsid seda mõista, lugeja pidi arusaamiseks ise aktiivne olema
Talle läksid eriti korda tema pereasjad ning kõik lähedastega seonduv. Sellest võis lugeda , et ta oli õrna hingega. Veel oli ta usaldusväärne ning hea tahtlik, nägu alati puhas ja hoolitsetud välja. Hulljulge, otsekohene. · Isa- Xandraga väga sarnane. Ta oli otsustusvõimetu. Eriti hea kuulaja ning aitaja. Vahel harva esines tema näos kurbust, kuid enamus ajast oli ikka naeratus huulil. · Katrina- ülihoolitsev, sõbralik ning uudishimulik. Kaval ning iroonik. · Merit- Ülbe bitch, kes hoolis vaid iseendast. Tema jaoks oli esmatähtis hea väljanäha, raha ning ilus mees. Ta ärritas teisi, noris ning solvus iga pisemagi asja peale. · Kesksemad sündmused- armastus, õiglus, ebaõiglus, tingimusteta armastus, teineteise toetamine raskemates hädades, sõprusest. · Kirjanik tahab öelda seda, et ka kõige raskematest hädadest on väljapääs. Isegi kui tundub, et seda ei ole, saab sellest alati võitu.
Talle läksid eriti korda tema pereasjad ning kõik lähedastega seonduv. Sellest võis lugeda , et ta oli õrna hingega. Veel oli ta usaldusväärne ning hea tahtlik, nägu alati puhas ja hoolitsetud välja. Hulljulge, otsekohene. Isa- Xandraga väga sarnane. Ta oli otsustusvõimetu. Eriti hea kuulaja ning aitaja. Vahel harva esines tema näos kurbust, kuid enamus ajast oli ikka naeratus huulil. Katrina- ülihoolitsev, sõbralik ning uudishimulik. Kaval ning iroonik. Merit- Ülbe bitch, kes hoolis vaid iseendast. Tema jaoks oli esmatähtis hea väljanäha, raha ning ilus mees. Ta ärritas teisi, noris ning solvus iga pisemagi asja peale. Kesksemad sündmused- armastus, õiglus, ebaõiglus, tingimusteta armastus, teineteise toetamine raskemates hädades, sõprusest. Kirjanik tahab öelda seda, et ka kõige raskematest hädadest on väljapääs. Isegi kui tundub, et seda ei ole, saab sellest alati võitu.
Ta keskenub oma kuulsamates näidendites inimisikusse ja perekonnaprobleemidesse. Käsitleb meeste ja naiste vahelisi suhteid, neid mürgitavat usaldamatust, perekondlikku võimuvõitlust, psühholoogilisi hälbeid, hukkatuslikke kirgi ja pahelisi instinkte. 10. Nimeta A. Tsehhovi olulisemaid näidendeid. "Kajakas" (1896) "Onu Vanja" (1897) "Kolm õde" (1901) "Kirsiaed" (1904) 11. Missugune on modernistlik kirjanik? · Elutundelt iroonik ja skeptik · Vastuste andmise asemel eelistab küsimusi esitada · Puuduvad kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma suhtes, ei usu ühtedesse seletustesse · Kriitiline suhtumine minevikku · Lugeja sokeerimine, teks on mõeldud ainult neile, kes suudavad teda mõista · Endiste tavade ja normide eitamine, nende ümbermõtestamine täiesti uutel alustel · Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes 12
argikõnega,olles sageli fragmentaarne,selega kompstitsioonita viimast asendavad assotsinatsioonid, tagasiöördumised,kordamised,ümberütlemised,hüped ühelt teemalt teisele; laused on sageli lõpetamata; esineb grammatilisi vigu või ebatäpsusi. Vabavärsilised luulses said tähtsaks suulistest kõnest pärist intonatsioonid,,rõhjud,pausid jms. Teksti sugenes eri stilide segu, mõeldi välja värskeid metafoore, mängiti keelega,loodi uusi sõnu. Kirjanik oli eltundelt iroonik ja skeptik, pigem esitas ta küsimsi kui andis vastuseid. Ta ei uskunud ühtsesse seletustesse ning tal puudusid kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma suhtes. Muutus kirjaniku ja lugeja vahekord: kui kõikides eelnendus kirjandusssuundades valitses konsensus autori ja lugeja vahel, siis modernism kaotas selle täiesti. Lugeja ei teadnud,mis teda ees ootab, ja autor ie piranud ennast mingite reeglitega,sest reeglite pidev rikumine oli modernistlikule kirjanikule lausa kohustuslik
saame ta on võtnud eesti müüdid ja need omal moel ümber jutustanud. Mida muud need Põhja Konn ja ussisõnad on? Koolilapsed peaksid seda raamatut lugema. Mitte küll nooremate klasside õpilased, vaid natuke suuremad, kelle jaoks raamatu tipphetk ei ole see, kui karu iseendal riista küljest hammustab. Ja kes muretseb ropendamise pärast, ärgu kartku: see paar "perset" ei tohiks küll kellegi ilumeelt riivata. Kivirähk on varjamatu iroonik, tema autoritekst on alati väga otsekohene. Ussisõnade sümbolism keele hääbumisest ja globaliseerumisest on üpris ilmne. Meeleheitlik juurtest kinni hoidmine ja kõik need kohanemisraskused on tõenäoliselt esitatud meelega niimoodi marurahvuslikus toonis - skeptiliselt ja ironiseerivalt, veidi üle dramatiseeritult. Pean ütlema, et Kivirähk suutis üllatada. Raamat on lummav ja lõpuni hästi välja peetud. Teist säärast
3. Virve Pukspuu jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad 4. Aino Pukspuu jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel, julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev 5. Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg) 6. Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg, isa surnud, elab ema ja kahe õega kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud, tema pruut oli Suur-Tiia, kohvikuomaniku tütar 7
Virosta, Latviasta ja Liettuvasta( 1941), Neljä päivänlaskua (1948), Sinuhe Egyptilainen (1945), Valtakunnan salaisuus • Teemad uus ja vana, kogenud naine+noor mees ja nende suhe ja probleemid, nt mees sai süüfilise, Sillanpää Aaro Hellakoski - luuletaja Pentti Haanpää (1905-1955) • oli keskhariduseta talupoeg • pooldas nõrgemaid, kirjutas palju maapiirkonna inimestest, ka nn külahulludest • iroonik • “Jutud”, “Üheksa mehe saapad”, Kentä ja kasarmi, Nõiaring, Korpisota Toivo Pekkanen (1902-57) • oli pärit tööliskeskkonnast • nii temal kui Haanpääl oli kesksel kohal ühiskonna analüüs ja kriitika, ühiskondliku õigluse probleemi lahkamine • Tehase varjus Volter Kilpi (1874-1939) • “Alatalu saalis” • omad laused ja sõnad Hella Wuolijoki (1886-1954) • eestlane, kes hakkas soomlaseks
kogemustest ja vastupidi ning vääritimõistmised on paratamatud. Tegevuse keskpunkti asetab autor taas tsehhi pagulased, kes naasnevad pärast pikka eemlaolekut kodumaale. Elu eksiilis pole olnud kerge, põgenikud on kaotanud sideme oma sugulastega ja koju tagasitulek osutub mitmeti problemaatiliseks. Ühtlasi on ,,Teadmatus" lugu inimestevahelistest suhetest, kahest luhtunud abielust ja ühest juhuslikust kohtumisest. Peaaegu kõigis romaanides on Kundera iroonik, tema enda sõnutsi aga eelistab ta oma teoste kirjeldamisel kasutada pigem sõna ,,humoorikas" kui ,,irooniline". Eelkõige on tegu musta huumoriga, mis sisaldab nii irooniat kui ka pessimismi, sest teisiti ta tänapäeva inimesi kirjeldada ei oskavat. Kui Kunderalt kord küsiti, mis võiks olla tema romaanide juhtmõte, vastas ta: ,,See on protest unustuse vastu, ajaloolise unustuse vastu. Et ei unustataks kultuuri ega põlvnemist
puudub selge kompositsioon- viimast asendavad assotsiatsioonid, tagasipöördumised, kordamised, ümberütlemised, hüpped ühelt teemalt teisele, laused on lõpetamata, esineb grammatika vigu, luules sai tähtsaks intonatsioon, rõhk, pausid; loodi uusi metafoore, sõnu. Muutus kirjanduse aine modernismis kadus ära arvamus et kirjanik suudab oma tekstiga tõde maailma kohta peegeldada, ja seda isegi paremaks teha. Kirjanik oli elutundelt iroonik ja skeptik, küsimuste esitaja, tal puudusid kindlad seisukohad maailma suhtes, ta ei uskunud ühestesse seletustesse Kirjaniku ja lugeja vahekord lugeja ei tea mis teda ees ootab, tekst oli mõeldud neile kes suutsid seda mõista Teksti ja lugeja vahekord lugeja muutus senisest enam kaasautoriks, kuna ta hakkas ise tekstiga mängima, reeglitest aru saama. Virginia Woolf-> ,,Jacobi tuba" James Joyce-> (1882-1941)Dublin ,,Finnegans Wake" Franz Kafka-> /1883-1924) Praha, ,,Ameerika"
kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene palgatööline (proleet) 4) Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg 5) Paal - 6) Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg (isa surnud, elab ema ja kahe õega), elab kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud 7) penteri karla
annaabi.ee 
