Kogu elu Maal on arenenud selle kiirguse mõju all. Alates röntgenkiirguse avastamisest üle 100 aasta tagasi oleme leidnud võimalusi kiirguse ja radioaktiivsete materjalide tehislikuks tekitamiseks ja tootmiseks. Niisiis mõisteti kiirguse kasulikkust väga vara, sellega koos selgus aga ka kiirguse võimalik ohtlikkus arstide ja kirurgide jaoks, kes 1900. aastate alguses said teadmatusest kiirguse üledoose. Ainele avaldatud mõju järgi on kiirgust võimalik liigitada ioniseerivaks ja mitte ioniseerivaks. Ioniseerivaks kiirguseks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja kiirgus radioaktiivsetest materjalidest. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. Radioaktiivse kiirguse põhiliikideks on alfa-, beeta- ja gamma- kiirgus. Alfakiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Tuuma alfa lagunemisega kaasneb alati ka gamma-kiirgus
Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik
8. Mis on tehisradioaktiivsus? Tehisradioaktiivsuseks nimetatakse tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsust. Tehisradioaktiivsus on nähtus, kus tuumade pommitamisel kergete tuumadega tekivad radioaktiivsed isotoobid, mida looduses ei leidu. 9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos? Kiirgusi iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur energiahulk neeldub 1kg aines. 12. Mis on ekvivalentne kiirgusdoos, kuidas tähistatakse, millistes ühikutes mõõdetakse? Ekvivalentse kiirgusdoosiga mõõdetakse kiirguse kahjustusi. Ühikusk on Siivert (Sv), mõõdetakse J/kg 13. Mis on biodoos? Biodoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 14. Mis on isotoop?
.............................................. 24 TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK...................................... 25 KOKKUVÕTE........................................................................................................................26 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 27 SISSEJUHATUS Ainele avaldatud mõju järgi liigitatakse kiirguseid ioniseerivaks ja mitte ioniseerivateks. Ioniseerivateks kiirgusteks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja radioaktiivsetest materjalidest tulev kiirgus. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. [] AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). []
Looduslikult toimuvad sünteesi protsessid tähtedel.( nt . Päike )Maal on neid protsesse raske kasutada.Siiani on sünteesi protsessi kasutatud vaid vesinikpommides.Positiivne on see ,et sünteesi protsessiga ei kaasne radioaktiivset kiirgust. Kuna seee protsess vajab toimumiseks väga kõrgeid temperatuure , siiis kutsutakse seda ka Termotuuma reaktsioonideks. Ioniseeriv kiirgus. lisaks radioaktiivsetele kiirgustele võivad ka röndgen ja gamma kiirged ironiseerida , seda nim . Ioniseerivaks kiirguseks. On selgunud ,et ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogilist objektide aatomit ja aatomite keemilist kiirgust.Selle tagajärjel moodustuvad organismis võõrmolekulid , mis tekitavad nt . vähirakke või hukutavad vajalikud rakud.Ioniseeruv kiirgus võib esile kutsuda ka geneetilisimutansioone. Kiirguse mõju organismidele iseloomustatakse kiirguse neeldumisdoosiga.See on ioniseeruva kiirguse energia ja kiiratava aine massisuhe.kiirguse mõju organismile sõltub kiirgusedoosist.
- muutused mujal organsüsteemides stenokardia, impotentsus, mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandile iseloomulikud vaevused. Kahjuliku toime ennetamiseks: Vali: vibratsioonivaba mootoriga või väiksema vibratsioonitasemega tööriist. muuda käsitööriist kergemaks riputades ta vedrustusega üles koormuse alandamiseks. NB! Vibratsioon külmades tingimustes koos suitsetamisega on tervisele äärmiselt kahjulik. Elektromagnetväli Elektromagnetkiirgust jaotatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirgus: gammakirgus ja röntgenkiirgus. Allikad: nii looduslikud (kivimid, taimed, loomad) kui tehislikud ( tööstus, sõjandus). Ohustatud alad meditsiin, tööstus (sõja), (arheoloogia), tuumaenergeetika. Mitteioniseeriv kiirgus mikrolained (mikrolaineahjud, mobiiltelefonid, televisiooni- ja raadiosüsteemid, radarid, meditsiin), ultraviolettkiirgus. Töökeskkonna sisekliima Sisekliima ühendab endas järgmisi aspekte:
Rangem definitsioon on D=dE/dm , kus dE on keskmine energia, mis neeldub ainekoguses, mille mass on dm. dm eeldatakse olevat niivõrd väike, et neeldunud energia dE jaotuse selle massi ulatuses võib lugeda ühtlaseks. Neeldunud doosi ühik on 1 grei (tähis 1Gy),sJGy11. Neeldunud doosi muutumise kiirus on dtdD , kus dD on väga väikeses ajavahemikus dt neeldunud doos. Neeldunud doosi muutumise kiiruse ühik on 1Gy/s. Kui ioniseerivaks kiirguseks ei ole laetud osakesed vaid footonid e. kvandid, siis vastasmõjus ainega vabastavad footonid aines laenguga osakesi (elektrone), milledel on peale aatomist või molekulist vabanemist teatud kineetiline energia. Sellisel juhul kasutatakse neeldunud doosi iseloomustamiseks suurust kerma (kinetic energy released in material). Kerma on defineeritud järgmiselt:K=dE*/dm, kus dE* on ainekoguses dm vabastatud kõigi laetud osakeste summaarne kineetiline energia
üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgusgammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. [3] 3. KIIRGUSE LIIGID 3.1 Alfakiirgus () Moodustavad positiivse laenguga heeliumi tuumad, mis eralduvad suuremast ebastabiilsest tuumast. Alfa-osake on suhteliselt massiivne osake, kuid tema levikaugus õhus on väike (1-2 cm) ja paber või nahk neelab selle täielikult. Alfakiirgus võib siiski olla ohtlik: sattudes kehasse sissehingamise või neelamise käigus, sest lähikoed nagu kops või kõhu sisekoed võivad saada suure kiirgusdoosi. [3] 3.2 Beetakiirgus ()
osalist kuulmislangust kui kurdistumist müra tagajärjel. Vibratsioon on jäikade kehade mehaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üe töötaja kätele. Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnomr on 5,0 m/s2. Kiirgus liigitatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirjus on kiirgus, mis on võimelike tekitama kiirguskaitse seisukohalt bioloogilistes materjalides ioonpaare. Selle alla kuuluvad ultraviolettkiirgus, infrapunane kiirgus, laserkiirgus, röntgenkiirgus ja samuti ka radioaktiivsed ained. Mitteioniseeriv kiirgus on ühine nimetus, mida kasutatakse staatiliste magnetväljade ning ajas muutuvate elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade kohta. Elektromagnetväli ümbritseb
päevase kokkupuute piirnomr on 5,0 m/s2. Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Kiirgus liigitatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirjus on kiirgus, mis on võimelike tekitama kiirguskaitse seisukohalt bioloogilistes materjalides ioonpaare. Selle alla kuuluvad ultraviolettkiirgus, infrapunane kiirgus, laserkiirgus, röntgenkiirgus ja samuti ka radioaktiivsed ained. Mitteioniseeriv kiirgus on ühine nimetus, mida kasutatakse staatiliste magnetväljade ning ajas muutuvate elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade kohta. Elektromagnetväli ümbritseb
Avaldavad mõju keskkonnale, siseorganitele, närvisüsteemile. Toime sõltub sellest, milline organ on kiirituse saanud, organi bioloogilise tähenduse määravad raku omadused. Kui DNA on kahjustatud, võivad tekkida geneetilised haigused. 103. Milles seisneb ionisatsioon? Ionisatsiooniks nim elektroni eemaldamist aatomist või molekulist. Laetud osakeste ja elektromagnetlainete voo vastastikmõju keskkonnaga mille tõttu toimub keskkonna ionisatsioon, nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 104. Juhi ja dielelektriku elektrilised omadused. Kui juht satub elektrivälja, siis ta elektriseerub: ühes otsas +, teises -. Dielektrik (eboniit, portselan, puhas vesi, gaasid) ei juhi elektrit. Kui välistingimusi muuta, võib hakata juhtima. 105. Dielektrik elektriväljas: polaarsed ja mittepolaarsed molekulid. Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu tsentrid ei lange kokku
Ioniseeriva kiirguse liigid Kiirgusenergia neeldumine põhjustab aatomite ja molekulide ergastumist või ioniseerumist. Ergastumine on elektroni liikumine aatomis või molekulis kõrgemale energiakihile. Aatom või molekul muutub küll lühiaegselt ebastabiilseks, kuid jääb neutraalseks. Kui kiirguskvandil on piisavalt energiat, et üks või mitu orbitaalset elektroni aatomist või molekulist välja lüüa, tekivad ioonid. Sellist kiirgust nimetame ioniseerivaks. Ioniseeriva kiirguse eripäraks on suurte energiahulkade lokaalne vabanemine. Ühe interaktsiooni käigus teiseneb ca 33eV energiat, see on rohkem kui küllalt, et purustada tugevat keemilist sidet. Näiteks C=C sideme purustamiseks piisab juba 4.9eV. Parema mõistmise huvides jaotatakse ioniseerivad kiirgused elektromagnetilisteks ja korpuskulaarseteks e. osakestest koosnevateks kiirgusteks. Elektromagnetilised kiirgused
kaksteissõrmiksoole haavandite iseloomulikud vaegused. Kahjuliku toime ennetamiseks: · Vali vibratsioonivaba mootoriga või väiksema vibratsioonitasemega tööriist · Muuda käsitööriist kergemaks ripudades ta vedrustusega üles koormuse aladamiseks · NB! Vibratsioon külmades tingimustes koos suitsetamisega on tervisele äärmiselt kahjulik. Elektronmagnetväli Elektronmagnetkiirgust jaotatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks.ioniseeriv kiirgus:gammakiirgus ja rönkenikiirgus. Allikad:nii looduslikud (kivimid,taimed,loomad)kui tehislikud(tööstus,sõjandus). Ohustatud alad-meditsiin,tööstus (sõja),(arheloogia),tuumaenergeetika. mitteioniseeriv kiirgus-mikrolained. (mikrolaineahjud,mobiiltelefonid,televisiooni-ja raadiosüsteemid,radarid,meditsiin,ultrviolettkiirgus) Töökeskkona sisekliima Siskliima ühanab endas järmisi aspekte: · Õhu temp. · Õhuniiskus
annaabi.ee 
