o. pärandamisõigusega lään. Selle protsessi tagajärjeks oli kuninga domeeni vähenemine, kuna läänistatud maavaldus ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi. See tugevdas ka läänimeeste positsioone kuningavõimu suhtes üldse. Alloodideks kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes. Läänistamise protseduuri nimetati investituuriks, kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad. Lisaks läänidele jagati ka immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone anti vasallile. Mõisamajandus keskajal Kogu keskaja vältel lähtus mingi maavalduse valitsemine suurel määral mõisatest, seega oli mõisamajandus feodaalkorra lahutamatuks osaks. Euroopas oli keskajal kujunenud kaks peamist mõismajapidamise süsteemi (põllumajanduse süsteemi).
maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall". Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID Suurfeodaalide privileegid: - kohtumõistmine - maksude kogumine 4. Katoliku kirik ja paavsti võim
FEODAALSUHETE KUJUNEMINE 4. miks kujunes feodaalkord? *vaja uut tüüpi sõjaväge *vajadus luua stabiilne võimusüsteem *sõjaväel pidi olema sissetulekut ja ressurssi varustuse hankimiseks maa saaja kohustus sissetuleku eest: *muretsema omale varustuse *ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse *vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel) Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u
keskosa (kuj. Itaalia kuningriik) idaosa (kuj. Saksa kuningriik) 5. Karolingide panus kultuuri arengusse - Austati antiikkultuuri karolingide renessanss - Karl Suure õukond kui kultuurikeskus - Rajati ilmalikke koole - Kloostrites kirjutasid mungad raamatuid ümber §6 Feodaalsuhete kujunemine Lääne Euroopas 1. Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - LÄÄN maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, jagunes: BENEFIITS - pärimisõiguseta lään
teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet „Minu vasalli vasall pole minu vasall“. Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID Suurfeodaalide privileegid: - kohtumõistmine - maksude kogumine 5
b) Feodaalsuhete levik Feodaalsuhe kujunes välja Merovingide ja karolingide ajal Frangi riigis (5-10 saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. c) Feodaalühiskonna tunnused: · Vasalliteet (läänisuhe) Karl Martelli sõjaväereformiga loodi ratsavägi-anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajalikku varustust. Kujunes rüütlite kiht. Läänistamise proteduuri nimetati investituuriks. Lään(feood) oli vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandavaks) Läänimes oli feodaal, ta oli maa omanik. Domeen oli kuninga maavaldus (need vähenesid, sest läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi.) Feodalism oli läänikrod (kitsamas mõistes). Lääni suhe oli lepinguline, see tähendas seda, et mõlemal on oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes. Üks isik vasall andis end võimsama isiku
1059 tuli kokku kirikukogu ehk vaimulike olulisem esinduskogu, kes otsustasid, et uue paavsti valivad Rooma piiskopkonna kardinalid. Kardinalid oli peapiiskopist ja paavstist madalamal kohal hierarhiliselt. · Paavst üritas tugevdada oma võimu Euroopas. Paavsti üritus tõi kaasa investituuritüli.962 oli moodustatud Saksa-Rooma keisririik, kus keiser oli võtnud endale ülesande võtta ametisse piiskoppe ja paavste. Protsessi nimetatake investituuriks, mille käigus antakse edasi ka maavaldus. Kui paavstiks sai Gregorius VII, otsustas ta selle korra lõpetada. Saksa-Rooma keiser oli sel ajal Heinrich IV. 1075 teatas paavst, et keiser ei saa enam investituuri läbi viia ja piiskoppi ametisse nimetada. Lisaks teatas ta, et paavst kui kõrgem vaimulik juht, tohib ametisse määrata ja tagandada ka kuningaid ja keisreid. Tahtis saavutada oma võimu ilmalike valitsejate üle. Heinrich IV kuulutas, et Gregorius VII valimine on kehtetu
Benefiits- esialgne lään,maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Feood- pärandamisõigusega lään (al. 9.- 10. saj.)- selle tagajärjel jäi kuninga domeen väiksemaks, sest vasalli surma järel ei läinud maavaldus enam kuningale tagasi, see tugevdas ka läänimeeste positsioone kuningavõimu suhtes. Alloodideks- maavaldus, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes. Läänistamise protseduuri nimetati investituuriks, kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad. Lisaks läänidele jagati ka immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone anti vasallile. Kogu keskaja vältel lähtus mingi maavalduse valitsemine suurel määral mõisatest, seega oli mõisamajandus feodaalkorra lahutamatuks osaks. Mõisapidamissüsteemid: - Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära – eksisteerisid vaid talupõllud
Benefiits- esialgne lään,maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Feood- pärandamisõigusega lään (al. 9.- 10. saj.)- selle tagajärjel jäi kuninga domeen väiksemaks, sest vasalli surma järel ei läinud maavaldus enam kuningale tagasi, see tugevdas ka läänimeeste positsioone kuningavõimu suhtes. Alloodideks- maavaldus, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes. Läänistamise protseduuri nimetati investituuriks, kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad. Lisaks läänidele jagati ka immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone anti vasallile. Kogu keskaja vältel lähtus mingi maavalduse valitsemine suurel määral mõisatest, seega oli mõisamajandus feodaalkorra lahutamatuks osaks. Mõisapidamissüsteemid: - Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid vaid talupõllud
annaabi.ee 
