Probleemile võimalike tehnoloogiliste lahenduste pakkumine ja nende analüüsimine oli põhjalikult ning argumenteeritult kirjeldatud, võttes arvesse ülesandes väljatoodud erinevaid tegureid. Lahenduseks oli pakutud 3 põhilist tehnoloogiat: päikeseenergia, tuuleenergia ja diiselgeneraator. Päikeseenergia võimalikul kasutamisel lähtuti geograafilistest näitajatest ja elektrienergia vajadusest saare pindala väiksus ning energiajaama rajamise suur investeeringuvajadus, sesoonsuse märkimisväärne roll energiatootmisel. Päikeseenergia kasutamisel tuleb kombineerida see teiste võimalike lahendustega, et tagada pidev energiaga varustatus. Tuuleenergia osas lähtuti samuti saare asukohast ja sesoonsusest võimalikuks variandiks toodi energia salvestamine energia salvestitesse, mis oleks abiks tuulevaesematel aegadel. Arvestades saare populatsiooni ja energiatarbimise vajadust piisab töögrupi sõnul kahest tuulegeneraatorist
Ettevõttete arv palju vähe üks Toote iseloom Võimalik asendada teistega sarnane Puuduvad asenduskaubad Takistused turule puuduvad Mõningased(suured Suured(patendid ja litsentsid tulekul tootmiskulud) investeeringuvajadus) Kontroll hinna üle Puudub osaline täielik Näiteid Ajalehed, toidupoed Autotööstus Elektrienergia, veemajandus 4.Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? Majanduslikud motiivid ja vahendid- 5.Erahüvis ja ühishüvis. Konkreetne hind Tarbja jaoks tasuta
uute sisenejate madal tulutase d. ametiühingute poolne kontroll hindade üle Kui tootmisharus tegutseb ainult 2 ettevõtet, siis puudub nendevaheline konkurents. - Vale Monopolistliku konkurentsi omapäraks on see, et toodet ei ole võimalik täielikult asendada muu samalaadse hüvisega. Mis alljärgnevatest on kõige suuremaks takistuseks oligopoolsesse tootmisharusse sisenemisel? a. konkurentide suur arv b. kõik konkurendid pakuvad sarnast toodangut c. riiklikud piirangud d. suur esiagne investeeringuvajadus Kui oligopoolse ettevõte toodang on tarbijate seas tunnustatud ja nõutav, siis a. kõikidelettevõtetel oligopoolses harus on samasugune nõudluse hinna-elastsus b. nõudluse hinnaelastsus sõltub iga ettevõtte kulustruktuurist c. nõudlus tema toodete järel on suurema hinna elastsusega kui tundmatul uuel harusse sisenejal d. nõudlus tema toodete järel on vähem-elastsem kui tundmatul uuel harusse sisenejal Oligopoli iseloomustab a. ühe suure ettevõtte domineerimine turul b
1. Suur jooksevkonto defitsiit, aastatel 1996 1996-2008 2008 ca 10 10-15% 15% SKPst. Põhjuseks asjaolu, et kaubavahetuses ületab sissevedu märgatavalt väljavedu. Reeglina on see möödapääsmatu üleminekumajanduses, mida iseloomustab kiire majanduskasv, restruktureerimine ja kõrge investeeringuvajadus. g j Lätis veel suurem ca 25%. % Nüüd on defitsiit suhteliselt väike. 2. Suur varanduslik kihistumine, kuna erinevatel hinnangutel elab 10-20% elanikkonnast allpool vaesuse piiri. 3. Varem äärmiselt kõrge töötuse tase, ametlikult ca 14%, reaalselt ca 20%. Tagajärjeks on see, et Eesti on Euroopa üks kriminogeensemaid riike, lisaks lootusetus, narkomaania ja AIDS-i kiire levimine. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus tõi kaasa tööjõupuuduse
Oligopol Üksikud suured ettevõtted Turule sisenemine on osaliselt raskendatud (valitsus ei takista) Toodang on sarnane või väga unikaalne toodang (masstoode) Hinnakontroll on osaline; ettevõtete vastastikune sõltuvus. Võimalik hinda mõjutada. Hinnaväline konkurents on äärmiselt oluline Strateegiline mäng „äraarvamine“ ja reageerimine. Muudetakse hindu samal ajal. Ettevõtete koostöö Suur esialgne investeeringuvajadus Kartelllepingud (OPEC)-grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Loob sisuliselt MONOPOLI. Alati säilivad vastuolud kartelli ühishuvide ja ettevõtete isiklike huvide vahel. N: autotööstus; Eesti ravimihulgimüük, arvutid, teras, bensiin, mobiilsidet pakkuvad ettevõtted. Iseloomustab: konkurentide strateegia hindamine Tasakaalu tingimustes (murtud nõudluskõver) ettevõtte kulude kasv ei mõjuta müügihinda.
Kas suudetakse püsida konkurentsis? Valikud: Agressiivne investeerimine ja laiendamine Tegevusharust väljatõmbumine Täht suure turuosaga äriüksused kiire kasvutempoga tegevusharus Vajavad suuri investeeringuid tootmisvõimsuste ja käibekapitali suurendamiseks. Enamus vajalikust investeeringust toodetakse ise. Rahalehm suure turuosaga äriüksused aeglase kasvutempoga tegevusharus Iseloomustab kõrge kasum, väike investeeringuvajadus, genereerivad raha, positsioonide kindlustamine ja kaitsmine Koer - väikese turuosaga äriüksused aeglase kasvutempoga tegevusharus Raske positsioone kaitsta, terav konkurents võimalik. Kasutada saagikoristusstrateegiat, perspektiivis äriüksus likvideerida Bostoni maatriksi tähtsus äriüksuse positsioonist sõltuva investeeringute vajaduse ja rahavoogude erinevuste väljatoomine, ressursside ümberpaigutamise loogika rõhutamine.
1. Suur jooksevkonto defitsiit, aastatel 1996 1996-2006 2006 ca 10 10-15% 15% SKPst. Põhjuseks asjaolu, et kaubavahetuses ületab sissevedu märgatavalt väljavedu. Reeglina on see möödapääsmatu üleminekumajanduses, mida iseloomustab kiire majanduskasv, restruktureerimine ja kõrge investeeringuvajadus. g j Lätis veel suurem ca 25% % 2. Suur varanduslik kihistumine, kuna erinevatel hinnangutel elab 25-40% elanikkonnast allpool vaesuse piiri. 3. Varem äärmiselt kõrge töötuse tase, ametlikult ca 10%, reaalselt üle 15%. Tagajärjeks on see, et Eesti on Euroopa üks kriminogeensemaid riike, lisaks lootusetus ja narkomaania levik. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus. Nüüd on probleemiks tööjõupuudus. Kas hakata tööjõudu sisse vedama? 4
Tihti limiteeribki rohumaade rajamise võimalus (eriti karjamaad) karja maksimaalse suuruse, sest rohusöötade juurdeostmine on tavaliselt kõige keerulisem või kallim. Uute rohumaade rajamise puhul tuleb võimaluse korral silmas pidada ka aspekti, et need ei oleks rajatud kõik lühikese aja jooksul. Rohumaade rajamine on kallis ning sellise tegutsemise puhul planeeritakse tootmisse iga teatud perioodi möödudes suur investeeringuvajadus ning ühtlasi ka puudujääk rohusöötades (rajamisaastal on saak väiksem kui normaalsel kasutusaastal). Kui rohumaid uuendatakse igal aastal võrdses koguses, on tootmine sujuvam. Teraviljade valikul tuleb lähtuda sellest, mida on kõige otstarbekam loomadele sööta või siis kasvatada müügikultuure (raps, toidunisu), mille müük korvaks omakorda sööda ostmise kulud. Seakasvatusele spetsialiseerunud tootmises on eelkõige tähtis teraviljasaakide suurus ja selleks kasutatava