valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflatsiooni. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seeda käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Lisaks on rahapoliitikal veel eesmärk- soodustada riigi majanduse kasvu. Seda tehakse intresside kaudu. Kui intressid on madalad, suurendab see investeeringute arvu ja majandus kasvab. Kui intressid on kõrged, loobuvad ettevõtted investeerimast ja majanduse arengutempo aeglustub. Seega tuleb keskpangal lahendada tihti dilemma-kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada kiiremat arengut kõrgema hindadega. Keskpankade põhikiri ütleb, et esikohale peab seadma hindade stabiilsuse. 3)Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemid. Seda iseloomustavad tunnused: *Fikseeritud vahetuskurss *Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega
c) d) viib suhteliselt märkamatult, varjatumalt üldise hinnataseme tõusule; d) e) kutsub esile disinflatsiooni; f) vähendab tarbimiskulutusi ning koos sellega ka majanduskasvu. 7 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 20. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a) a) on inimestel ajend kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik; b) teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast; c) üldiseks muutuvad kaupade ja teenuste bartertehingud; d) on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks; e) tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; f) viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi korrastumiseni. 21. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel: a) a) laenunõudlus väiksem; b) laenunõudlus suurem; c) ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda. 22
Vali üks: a. keskpanga maksupoliitikat b. valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c. kommertspankade laenupoliitikat d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 6 Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: Vali üks: a. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni b. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas 7 Fikseeritud valuutakurss: Vali üks: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada
c. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena d. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon 2. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 3. Devalvatsioon on: a. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast b. valuuta ametlik kurss c. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud d. teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine 4. Fikseeritud valuutakurss: a
3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a
Kuura (2013) 38 Milleks (V)E tugisüsteemid? Üleminek väikeettevõtluspoliitikalt ettevõtluspoliitikale Väikeettevõtete väikestest mastaapidest oluline probleem ehk meetmestiku muutus (Lundström & Stevenson 2001): -- ressursside suhteline piiratus, mis takistab Traditsioonilise poliitika meetmestikus (policy mix) sisaldub: investeerimast uurimis- ja arendustegevuseks, 1) turgude jm institutsioonide efektiivse toimimise tagamine seaduste tehnoloogia uuendamiseks ja turunduseks ning jm regulatsioonide täpsustamise kaudu; kvalifitseeritud info- ja nõustamisteenuste kasutamist. 2) informatsiooni ja nõuande pakkumine;
kahanevas harus säilitada. Seega on vaja kindlaks teha, kas on tegemist kasvava või kahaneva turuga ning vastavalt sellele sinna investeerida või hoopis ressursid sealt ära võtta ja võimaluse korral kahanevat turgu vältida. Muidugi pole see tegelikkuses nii lihtne. Mõnel juhul võib kahanev tooteturg pakkuda firmale soodsa võimaluse tegutsemiseks, sest konkurendid, selle asemel, et sinna kasvu eesmärgil investeerida, väljuvad sellelt turult või hoiduvad investeerimast. Nii võib firma, kes julgustas oma tegevusega teisi turult lahkuma, hakata ise domineerima kõige elujõulisemates segmentides. Seetõttu ei pruugi käibetõde, et kasv on alati kasulik, iga kord paika pidada. Paljudel juhtudel on kõige tähtsam strateegiline küsimus turu läbimüügi ennustamine. Strateegiline otsus, tihti investeerimisotsus, nõuab arusaamist turu liikumapanevatest jõududest. Kui koostatakse põhituru läbimüügi projekt, peab kindlaks määrama need jõud,
b) on poliitikutele majanduspoliitika läbiviimise seisukohalt väheoluline; c) c) võib moonutada relatiivseid hindasid; d) d) viib suhteliselt märkamatult, varjatumalt üldise hinnataseme tõusule; e) kutsub esile disinflatsiooni; f) vähendab tarbimiskulutusi ning koos sellega ka majanduskasvu. 20. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a) a) on inimestel ajend kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik; b) teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast; c) üldiseks muutuvad kaupade ja teenuste bartertehingud; d) on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks; e) tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; f) viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi korrastumiseni. 21. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel: a) a) laenunõudlus väiksem; b) laenunõudlus suurem; c) ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda. 22
töö-tasuga ning neid nimetatakse erisoodustusteks. Nn maksuvabade soodustustena on arvestatavad vaid täiendkoolitus, osa transpordi-kulusid (ametiautod) ning arvuti- ja telefonikulud, mida kasuta-takse suhteliselt palju. Eesti maksupoliitika pidurdab vajalike soodustuste osutamist töötajatele, kuigi samas aitab piirata põhjendamatute soodustuste tegemist ja maksudest kõrvalehiilimist. See takistab aga töötajasse investeerimast ja näiteks tema tervise eest hoolitsemast. Maksu-soodustuste osas pole ette näha ka muudatusi ja Eesti juhtivad erakonnad ei näe selleks praegu rahalisi võimalusi. Soodustuste ühtlane rakendamine organisatsiooni kõigile tööta-jatele või põhipersonalile võimaldab suurendada küll sotsiaalset võrdsust, kuid vähendab soodustuste motiveerivat toimet ja teki-tab põhjendamatuid kulutusi.
annaabi.ee 
