alternatiivsete strateegiatega, et saavutada firma eesmärki. Informatsiooni vastamine tegelikkusele mõjutab nii firma hetke- kui ka tulevikupositsiooni. Seega on oluline, et firmas kasutatav informatsioon oleks võimalikult täpne ja kajastaks olukorda adekvaatselt. Turu-uuring on tihedas seoses firma turunduse planeerimise ja kontrollimisega (Pride). Turu-uuring tegeleb info kogumise, töötlemise ja analüüsimisega, mille käigus uuritakse inimeste hoiakuid, tundeid, intuitsioone ja käitumist antud toote või teenuse suhtes (Chakrapani). Nagu eelnevalt juba mainitud on oluline, et firmas oleks võimalik kasutada tõepärast informatsiooni otsuste langetamisel igas tänapäevases firmas peaks olema loodud informatsiooni vajaduse kiireks vajaduseks turunduseinfosüsteem (TIS). Turunduse infosüsteemist saaksid juhid abi otsuste langetamisel. TIS (turunduse infosüsteem) tegeleb informatsiooni igapäevase kogumise, struktureerimise ja talletamisega (Pride)
Kaalutakse iga tegu eraldi. Reegli utilitarism hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid reegleid. Kui alati kasulik, ka seekord. Utilitarismi eelised: lihtsus (üks printsiip), objektiivsus (võimalik mõõta moraalset headust, st kasulikkust), teaduslikkus (empiiriline vundament). Utilitarismi raskused: kasu võib mõista erinevalt, seda ka raske mõõta ja ette näha. Ignoreerib moraalseid intuitsioone. Pole ka selge, kust tuleb normatiivne jõud miks peaksime maksimeerima üldist kasu? Deontoloogiline eetika. Immanuel Kanti moraaliteooria Deon kr. kohustus Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. Selle pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.Vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo kriteerium saab olla vaid tagajärg. Selle järgi
Objektiivsus, võimalus mõõta toimingu moraalset headust. Teaduslikkus, Utilitarism on tähelepanelik selle suhtes, mis tegelikult toimub. Puudused - hüve saab mõista erinevalt; tagajärgi on raske ette näha; eesmärk pühendab abinõu; nõutakse inimeselt üle jõu käivat (Tuleb maksimeerida üleüldist hüve (see rikub meie oma eesmärgid: kas on moraalne minna kinno, kui sama raha eest saaks vaesed söönuks?). ignoreerib meie moraalseid intuitsioone; Utilitarism on erapooletu. Meie lähedaste heaolu on meile tähtsam. Utilitarismis peaks hüve objektiivselt lugema. 45. Mis on deontoloogilise eetika eripära? Deontoloogilise eetika eripära seisneb selles, et ta omistab sisemise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele. Näiteks on tõe rääkimine õige ka siis, kui ta teisele valu ja kannatust põhjustab. Valetamine on alati vale. Samuti võib eripäraks pidada
Iga karakter on kujutatud niihästi "mustana" kui ka "valgena", kirjeldatud "erisuunalisi liikumisi". Tegelaskuju (näit. Mattias, Heinrich Holla) positiivne külg on lahutamatult läbi põimunud jungiaanliku "varjuküljega", negatiivse poolega. Tegelaskujude vahel võib märgata ruumilisi ja ajalisi dialektilisi vastavusi, eriti Sügisballis, kus tegelased on väga representatiivsed. Sarnaselt Barthes'ile ja Jungile kirjeldab ta aistinguid ning intuitsioone, mis on üldinimlikud (öine merereis kui minek alateadvuse sügavikku, redeli ühendav funktsioon erinevate maailmade vahel, sõrmede kommunikatiivne funktsioon) või tekivad teatava sotsiaalse koosluse liikmetel (Viktor Kingissepaga seonduvad assotsiatsioonid, Kadrioru roll Tallinlaste jaoks). See omakorda eeldab kollektiivse alateadvuse olemasolu, mis on primaarne individuaalse alateadvuse ees. Samas ei alaväärtusta Unt ka individuaalset
Ut eelised: ·Lihtsus: siin on vaid üks printsiip, mida rakendada. ·Objektiivsus: võimalus mõõta toimingu moraalset headust (mõõtes kasulikkust). ·Teaduslikkus: eetika teooria, millel on empiiriline vundament. Probleemid: ·Kasu võib mõista erinevalt (õnn, lõbu). ·Kasu on raske mõõta, raske on ette näha ja kaaluda erinevate tegude tagajärgi. ·Inimestelt nõutakse üle jõu käivat (püüda suurendada õnne hulka). ·Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda). ·Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. Miks peaksime maksimeerima üldist kasu? 45. Mis on deontoloogilise eetika omapära ? ·Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. ·Deontoloogilise eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.
nürimeelne, et mitte öelda pickwicklik. Taktikaliselt oleks kaugelt parem deklareerida, et kvaale lihtsalt üldse ei ole.2 Ranged argumendid toimivad üksnes hästimääratletud materjalil ja kuna minu sihiks on hävitada meie usku eelteoreetilisse või "intuitiivsesse" mõistesse, on minu ülesande jaoks sobivateks tööriis- tadeks intuitsioonipumbad, mitte formaalsed argumendid. Järgnev on viieteistkümne intuitsiooni- pumba seeria, järjestatud kavatsusega ekslikke intuitsioone välja ning siis minema uhta. Teises osas kasutan ma esimest kahte intuitsioonipumpa juhtimaks tähelepanu tra-[2661]ditsioonilisele arusaamale. Ülejäänud artikli ülesandeks on teid veenda, et need kaks pumpa eksitavad meid kõi- gest väest ja et neist tuleks loobuda. Kolmandas osas loovad ja täpsustavad järgmised neli intuit- sioonipumpa 'paradoksi', mis traditsioonis peidus on. See ei ole formaalne paradoks, vaid ainult
teoreetilised seisukohad, mis pakkusid võimalusi moodsa kunsti mõistmiseks ja mõtestamiseks ning pani aluse modernistlikule kunstiesteetikale · Eristab kaht tüüpi tunnetust loogilist (mõistus, suunatud maailma asjade üldisele ja abstraktsele tajumisele) ja intuitiivset (fantaasia, seotud üksikute nähtuste või fenomenide kogemisega. Mõistus toob esile mõisted, fantaasia vahendab intuitsioone); mõlemad on maailma tunnetamiseks vajalikud, kuid kunstiga tegeledes on siiski olulisem intuitiivne tunnetus · Intuitsioon meie tajud ja ettekujutused (ka ettekujutus endast ehk minapilt), mis tähendab, et ei ole oluline, kas mingi asi ka reaalselt eksisteerib või me kujutame seda endale ette. · Mõiste eeldab intuitsiooni, kuid võib ka ilma hakkama saada. Intuitsioon eelneb alati mõistele
· Lihtsus: siin on vaid üks printsiip, mida rakendada. · Objektiivsus: võimalus mõõta toimingu moraalset headust (mõõtes kasulikkust). · Teaduslikkus: eetika teooria, millel on empiiriline vundament. Utilitarismi raskused · Kasu võib mõista erinevalt (õnn, lõbu). · Kasu on raske mõõta, raske on ette näha ja kaaluda erinevate tegude tagajärgi. · Inimestelt nõutakse üle jõu käivat (püüda suurendada õnne hulka). · Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda). · Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. MIKS peaksime maksimeerima üldist kasu? Utilitarismi probleemid a) Utilitarismi on võimatu rakendada b) Utilitarism lubab liiga paljut c) Utilitarism nõuab liiga palju d) Utilitarism ei lase arvestada lähisuhetega e) Utilitarismi järeldused on absurdsed a) Rakendamise probleem
annaabi.ee 
