meie igapäevast elu ning takistavad tihti õnnelik olemast. Meie omadustes peab olema ka midagi hea, miks muidu veel olemas oleme ning ei saa ju öelda, et kõik oma eludega rahul poleks. Ajad küll muutuvad, kuid mis ei muutu eales inimestes? Kindlasti üheks omaduseks, mis alati meiega jääb, on auahnus. Tennessee Williamsi näidendis "Klaasist loomaaed" üks tegelastest, Amanda Wingfield, tõestab seda. Ta on agressiivne naine, kes üritab meeleheitlikult oma introvertset tütart Laurat igale ettetulevale rikkale mehele peale sundida. Amanda auahnus lõhkus tema perekonna. Juba ammu lahkus tema mees, tema laste isa, keda ta poeg Tom väga igatseb. Laura elab oma maailmas ega lase kedagi ligi ning Tom on niivõrd kibestunud, et ta annaks kõik, et seal majast lahkuda. Inimkonna auahnus lõhub kõik, mis peaks olema moraalselt tähtis. Samuti räägib Francis Scott Fitzgeraldi teos "Suur Gatsby" mingil määral inimeste auahnusest ning isekusest
suremise äärel. Asjaolu, et üldiselt ei tehta scenesteridel ja emodel vahet on põhjustanud palju vaidlusi seoses teemadega, et milline siiski on emo muusika -ja välimus. Avalik arvamus Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga. Vastavalt laienenud tähendusele peetakse emo all silmas teatud tüüpi introvertset ja eemaletõmbunud noorukit, kes erineb eakaaslastest nii pooldatavate väärtuste kui välimuse poolest. Selleks, et teenida ära emo nimetus piisab ainult mõne emo-subkultuurile omase tunnuse omamisest. Sageli peetakse emo all sellises tähenduses silmas lihtsalt ülitundlikku ehk üliemotsionaalset isikut. Emo stereotüüpi võib kõrvutada selliste traditsiooniliste iseloomutüüpidega nagu romantik, melanhoolik, flegmaatik, mille teatud tänapäevaseks ja noorukite seas
Emo stiili kohta on öeldud tihtipeale, et see on mood, mis taotleb täiesti mittemoekas olemist. Seda eriti üheksakümnendate keskpaigas, mil emo mood oli täielik vastand kõigele sellele, mis noorte seas populaarne on. Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga. Vastavalt laienenud tähendusele peetakse emo all silmas teatud tüüpi introvertset ja eemaletõmbunud noorukit, kes erineb eakaaslastest nii pooldatavate väärtuste kui välimuse poolest. Selleks, et teenida ära emo nimetus piisab ainult mõne emo-subkultuurile omase tunnuse omamisest. Sageli peetakse emo all sellises tähenduses silmas lihtsalt ülitundlikku ehk üliemotsionaalset isikut. Tihti seostatakse emosi valu nautimisega, ehk siis lõikumisega. Otsitakse randmetelt zileti või siis terava klaasi killu abil tehtud jälgi. Ka see on tihtipeale
Need protsessid võivad olla tasakaalus,kuid üks võib ka teisest tugevam olla.Liikuvus on üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus.See tunnus on oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega.Ebapiisava liikuvuse korral on stereotüüpide asendamine uute toimimismallidega raske. Üheks isiksuse omaduste polaarseks polaareseks paariks,mille vahele moodustuvat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga,on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ehk aktivatsioon.Seetõttu on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsi tähelepanu eeldavates ülesannetes,kannatavad paremini rahustava toimega ained magamatust;neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(näiteks kohv,emotsionaalne stress,avalikud esinemised). Eksraverdid, s.o. realistlikumad,seltsivamad,konvetsionaalsemad,agressiivsemad.pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel
raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. 39 Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Introvertsus (valdavalt endasse tõmbunud, väheseltsivad, sisemaailmaga tegelemist eelistavad) Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem KNS-i ehk aktivatsioon. Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev)
Oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega. Yerkesi ja Dodsoni seadus . selle järgi on erutuse tase seda kõrgem, mida: a) raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Introvertsus (valdavalt endasse tõmbunud, väheseltsivad, sisemaailmaga tegelemist eelistavad) Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem KNS-i ehk aktivatsioon. Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad
kohanemisel olukorra muutustega. Nende kolme omaduse teatud kombinatsioonid on lubanud välja tuua kõrgema närvitegevuse individuaalseid tüüpe, mis ühel tuntud juhul kattuvad klassikalise nn hipokraatilise tüpoloogiaga. On olemas hulganisti vahepealseid üleminekuvorme ja variatsioone. Üheks isiksuse omaduste polaarseks paarik ,mille vahele moodustavat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga , on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised).
See tunnus on oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega. Nende kolme omaduse teatud kombinatsioonid on lubanud välja tuua kõrgema närvitegevuse individuaalseid tüüpe, mis ühel tuntud juhul kattuvad klassikalise nn hipokraatilise tüpoloogiaga. On olemas hulganisti vahepealseid üleminekuvorme ja variatsioone. Üheks isiksuse omaduste polaarseks paarik ,mille vahele moodustavat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga , on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised).
jõudu, tasakaalustatust, liikuvust. Jõud närvirakkude töövõime, NS- i koormusetaluvus. Tasakaalustatus kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Need protsessid võivad olla tasakaalus, ,,võrdsed", 1 on teisest tugevam. Liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendamise kiirus. Ekstravertsuse ja introvertsusega saab hästi kirjeldada NS- i eripära. Carl Gustav Jungi poolt juurutatud mõtted on leidnud põhjalikuma käsitluse ka teiste poolt. Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem
annaabi.ee 
