Shakespeare`i tervis oli halb ja ta suri 23. aprillil 1616. aastal. Mõnede allikate kohaselt oli ta eelmisel õhtul sõpradega ohtralt alkoholi tarbinud. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad, lüürilistest varjunditest rikkad. Ta lähtus tihti itaalia renessansi novellide populaarsetest tegevusliinidest. Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid,
iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. 9.valgustus ideed pääsesid esile 18. Sajandil eelkõige Prantsusmaal ja Inglismaal. 10.Valgustajad võitlesid õiglase ühiskonna eest, mis pidi rajanema mõistuse, õigluse põhimõtteil.Kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Õnneliku elu pidid kindlustama haridus ja teadmised.Valgustajate ideaaliks oli nn loomulik inimene. 11. Valgustus kirjandus oli filosoofilise kallakuga, tekis uus zanr- filosoofiline romaan. 12. tuntumad valgustajad-Prantsusmaal
teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele
Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa ning nalja, naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid hiljem arenema uued lavazanrid operett ja ooper.
Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa ning nalja, naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid hiljem arenema uued lavazanrid operett ja ooper.
draama varakult küpsuseni. Ta ei olnud mitte ainult geniaalne draamaturg, 1609. aastal avaldatud värsstraktaadis ,,Komöödiate tegemise uus kunst" kinnitas ta ka esteetilised põhimõtted, mida Hispaania ,,kuldsel ajastu" draama valdavalt järgis. Alates Lope de Vagast sai Hispanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Näidendeist olid populaarsed nii intriigi- kui ka karakterkomöödiad, iseäranis aga nii nimetatud mõõga ja mantli komöödiad, mis põhinesid samuti särtsakal intriigil ja said oma nimetuse sellest, et tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud. Klassitsistlik komöödia (Moliere) Nagu tragöödias, valitsesid ka komöödias kindlad normid, mida näitekirjanik pidi järgima. Ideaalsel kujul oli klassitsistlik komöödia 5-vaatuseline värssteos, mis tingimata pidi ühendama meelelahutusliku õpetlikuga, aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Praktikas kalduti nendest põhimõtetest siiski tihti kõrvale
enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Tema iseloomulik humanistlik maailmavaade kindlasti peegeldas tema teoses „Suveöö unenägu”. Tema rõhutab inimeste erilisust, inimeste väärtustust ja isikuvabadust. Oma tegelasi tema kujutas realistlikult, väärtustati maiseid rõõme. Samasuguseid jooni võib leida itaalia teatrist commedia dell´ arte. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel . Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Сон Гринева в рассказе «Капитанская дочка» играет очень важную роль.
1912) on püsinud lavastatavana peamiselt tänu seal kergitatud probleemide jätkuvale aktuaalsusele. Nendeks probleemideks on ühiskondlikul pinnal ühe noore väikerahva kibelus end mõne kunstigeeniuse kaudu maailmas tuntuks teha ning isiklikumal pinnal oma ande piiride äratundmise ja nendega leppimise vajadus. Üldisemalt on näidendis palju ülearust tekstivoha ning rohkelt tegelasi, mis muudab teose mõnevõrra staatiliseks. "Pisuhänd" (tr. 1913) seisab seevastu kõigepealt leidlikul intriigil, kus valenime all avaldatud romaan laseb rahatul Piibelehel kosida suurärimees Vestmanni tütre. Sügavamal tundetasandil realiseerib näidend nõnda vaimuinimeste veendumuse, et küll nad neile ärituusadele näitaksid, kui viitsiksid. "Pisuhänna" karaktereid on palju kiidetud, samuti Vilde oskust kasutada murdekeelt. Vilde kolmas näidend "Side" (tr. 1920) tundus juba tolle ajastu kontekstis ja suundades vanamoelisena.
Komöödia tähendas näidendit üleüldse seal. · Aja-kohapiirangud ei ole head; samuti ei sobivat Hispaaniasse antiikteatri eeskuju, kuna sinna kiiremat ja elavamat vaja. Ei erista ,,madalat" komöödiat tragöödiast. Kurb seguneb lõbusaga; ülev banaalsega. · 3 vaatuseline näidend hakkab levima alates temast. · Popid olid nii intriigi- kui karakterkomöödiad; eriti veel nn mõõga ja mantli komöödiad põhinesid intriigil, tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud. · Tõi püsiva tegelaskujuna gracioso veiderdav ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, toob huumorit ja satiiri. · Oli nagu Shakespearegi luuletaja, seiklusrikka elukäiguga; Cervantes nimetas teda looduse imeks, pärast aga läksid tülli sest Vega tegi koostööd inkivisitsiooniga. · Osades näidendites rahvuslik ajalugu.
Komöödia tähendas näidendit Hispaanias. Vega meelest pole aja- ja kohapiirangud head, ka antiikteatri eeskuju ei sobi Hispaaniasse, kuna on vaja kiiremat ja elavamat sisu. Vega ei eelista tragöödiat madalale komöödiale, kurb peab segunema lõbusaga, ülev banaalsega. Vega näidendeil on 3 vaatust see põhimõte hakkab Hispaanias levima. Vega kirjutas intriigi- ja karakterkomöödiaid, mis olid väga populaarsed. Populaarsed olid ka mõõga- ja mantlikomöödiad põhinesid intriigil, tegelased olid mõõka ja musta keepi kandvad ülikud. Vega tõi püsiva tegelaskujuna sisse gracioso veiderdav ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, kes toob nalja ja satiiri näidendisse. Vega oli ka luuletaja. Tal oli kirev ja seiklusrikas elu. Cervantes nimetas Vegat looduse imeks, aga pärast läksid tülli, sest Vega tegi koostööd inkvisitsiooniga. Osas Vega näidendeis on rahvusliku ajalooga. Vega on tegelasteks valinud lihtinimesed, kollektiivne kangelane on rahvas
pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Seda võib pidada tema teatri tugevuseks, nagu ka seda, et ta peegeldas kaasaega kriitiliselt
annaabi.ee 
