väljapääsmatusse olukorda ja on määratud ebavõrdses võitluses hukkumisele. 2.Komöödia-naeruvääristatakse inimestele ja sellega seotud ühiskondlike nähtuse negatiivseid jooni;jõutakse õnneliku lõpplahenduseni 3.Tragikomöödia-esineb traagilisi ja koomilisi elemente vaheldumisi. Koomisi elemente kujutatakse traagilisena ja vastupidi. 4.Farss e jant- kerge ja lõbusasisuline, sündmusi juhib juhus 5.Vodevill-ühevaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga, esineb muusikat, tantsu,kupleesid. Sellel on puänt lõpp. 6. Draama-kujutatakse tegelaste sisemaailma, tegelaste vahel pingeline võitlus vaimsel pinnal.
5) farss e jant kerge lõbusasisuline näidend, sündmustikku juhib juhus, esikohal lossi või templi fassaadi (miks?). muid dekoratsioone ei kasutatud. Tapmist, enesetapmist jämekoomika, tegelaste iseloomud välja töötamata; ei kujutatud see olevat käinud skeene taga, kustvahendati vaatajaile. Skeene välisukse 6) vodevill 1vaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga komöödia, muusika- kõrval oli masin, mille abil ilmus naäitlejajumal keerulist olukorda lahendama deus ex tantsu, kiire tempoga jne. machina. 3) theatron vaatajad, kelle jaoks istmed esialgu puust, siis kivist, esiridades Konflikt toob näidendisse dramaatilise pinge. A Konflikti sõlmumine; B. Arendus e marmorist (ülikutele) sektoritena.
Tähtsale ja aktuaalsele poliitilisele teemale lisandub neis teostes seikluslik süzee, haarav sotsiaalne ja teaduslik fantastika. «Insener Garini hüperboloidi» peamotiiviks on: kirjeldada teaduse saatust kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas, paljastada kodanlikus tegelikkuses väljakujunenud «tugeva isiksuse» tüüpi ja kapitalistlike monopolide ladviku taotlusi piiramatu diktatuuri kehtestamiseks maailma üle. Romaan paistab silma oma keeruka seikluslik-fantastilise intriigiga. Ühtlasi aga on sellele teosele antud ka tõsine sotsiaalne sisu. Kõige väärtuslikumaks selles romaanis võib pidada Ameerika ja Euroopa kapitalistlike monopolide pahaendelise tegevuse kujutamist. Miljonär Kolling mobiliseerib võitluseks sotsialismimaa vastu reaktsiooni tumedad jõud. Selle keemiakuninga kuju on maalitud piitsutava satiirilise jõuga. Revolutsioonilise liikumise mahasurumises näeb Rolling võimalust piiramatuks ekspansiooniks, valitsemiseks kogu maailma üle.
Loodi rühmitusi, mille liikmed olid nii näitlejaiks kui publikuks. Üheks tähtsaks jooneks commedia erudita juures on ka ühiskonnakriitika, kuigi tihti etendati valitsejate õukondades ning antiklerikaalsus, kuigi samas lavastati paavsti õukonnas või olid näidendid lausa kirikuinimeste enda looming. Ühiskonnas toimuva tõttu vajati kriitikat, mistõttu hakati kirjutama lugusid näiteks abielurikkumistest. Kostüümivahetuste, äravahetamiste ja äratundmiste abil loodi keerulise intriigiga süžeed. Commedia erudita oli kanaliks, mida mööda sai ammutada vana-rooma ideid. Commedia dell'arte võttis commedia erudita'lt kõige rohkem üle süžeesid, muud mängisid improvisatsioonilises vormis. Truppe pidasid üleval rikkad humanistid. See oli teater kindlale vaatajaskonnale ning pigem inimestele, kes ise ka commedia eruditaga tihedalt seotud olid (Schutting, 2006: 9-17). „Mandragora“ puhul võib arvata, et seda lavastati samuti nagu commedia erudita muidki teoseid,
Loodi rühmitusi, mille liikmed olid nii näitlejaiks kui publikuks. Üheks tähtsaks jooneks commedia erudita juures on ka ühiskonnakriitika, kuigi tihti etendati valitsejate õukondades ning antiklerikaalsus, kuigi samas lavastati paavsti õukonnas või olid näidendid lausa kirikuinimeste enda looming. Ühiskonnas toimuva tõttu vajati kriitikat, mistõttu hakati kirjutama lugusid näiteks abielurikkumistest. Kostüümivahetuste, äravahetamiste ja äratundmiste abil loodi keerulise intriigiga süzeed. Commedia erudita oli kanaliks, mida mööda sai ammutada vana-rooma ideid. Commedia dell'arte võttis commedia erudita'lt kõige rohkem üle süzeesid, muud mängisid improvisatsioonilises vormis. Truppe pidasid üleval rikkad humanistid. See oli teater kindlale vaatajaskonnale ning pigem inimestele, kes ise ka commedia eruditaga tihedalt seotud olid (Schutting, 2006: 9-17). ,,Mandragora" puhul võib arvata, et seda lavastati samuti nagu commedia erudita muidki teoseid,
kulul teatriks ümber ehitada. Paldiski meelitas etendustega kohale tallinlasedki, näiteks Kotzebue. 18. sajandi lõpul sai Eesti korraks oluliseks kohaks ka maailmateatri seisukohalt. Nimelt suunati Tallinnasse riigiametnikuna tööle tol ajal Euroopas väga populaarne saksa draamakirjanik August von Kotzebue (1761-1819). Autori rohkem kui 200 näidendist suurem osa olid melodraamad või lustmängud, terava intriigiga, must-valgetele kontrastidele üles ehitatud lood, kus võitis väikekodanlik moraal. Ilmselt tabas Kotzebue tolleaegse publiku maitset, sest ta oli 18. sajanid lõpus Euroopas üks mängitavamaid autoreid ning teda võrreldi Moliere`iga. Mitmed tema näidendid esietendusid peale Tallinna kohe ka Berliinis, Pariisis ja mujalgi. Tallinnas asutas Kotzebue 1784. aastal koos kohalike mõttekaaslastega Tallinna asjaarmastajate teatri
karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist Vodevill kerge komöödia segatud tantsu ja intriigiga Tragikomöödia ja must komöödia koomika ja traagika on tihedalt põimunud, grotesk kõrvutab erinevaid nähtusi o Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad.(n: Tsehhov, Tätte jne) Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine Psühholoogiline draama keskmes on tegelaste hingeelu kujutamine
Võib piisata kõige vähemast au riivamisest ja kohe järgneb sellele kättemaks. Vihjab ilmselt, et välise au iga hinna eest kaitsmine tegelikult ahistab ja aheldab inimesi. ,,El alcalde de Zalamea"- selgesti tegemist selle au kõige jõhkrama rüvetamisega. Võttis süzee Lope de Vegalt. ,,La dama duende"- koguaeg on tegemist mingi salapäraga. ,,No hay burlas con el amor" ,,Elu on unenägu", arvatavasti 1635. Calderni kõige kuulsam teos, mis paistab silma väga põneva intriigiga. Jälle sees teema ,,elu kui vangla" Samal ajal pürib Poola troonile Moskva vürst Adolfo. On vahekord Rosauraga, aga jätab Rosaura maha, et abielluda Estrellaga, et saada trooni. Ta jätab armastuse, et võimu saada, armastuse ja võimu konflikt. Rosaura ei lepi sellega ja läheb Astolfole järgi, et oma au taastada. Rosaura näeb Segismundot ja tärkab armastus. Andestus on ka väga tähtis motiiv (Segismundo andestab ju oma isale) Autosakramentaale on kirjutanud rohkem kui keegi teine
Ta hakkabki kirjutama oma lapsepõlve. Ta kirjutab seda ümber neli korda. Ka tema vend Nikolai kirjutab. Ta saadab selle lapsepõlvekirjelduse Sovremennikusse ja see saab tema debüütteoseks. Zanrilt on see autobiograafiline kroonika. Siin ei ole sellist ühtset süzeed. Domineerivad kirjeldused, kommentaarid. Faabula on amorfne, nõrgalt esindatud. Tolstoi ei pea vastu ja ühendab teise zanriga jutustusega. Siiski on siin tegemist teatud intriigiga, saladusega. Lugedes seda teksti, märkab lugeja mingil hetkel, et peategelane Nikolenka Irtenjev märkab pinget isa ja ema vahel. Alles finaalis laheneb pinge isal on armuke, keda nimetatakse prantsusepäraselt. Seda teksti hinnatakse väga kõrgelt, kuigi see pole uuenduslik. Palju julgem oli Tolstoi oma päevikus. Nüüd saab T aru, et temast saab kirjanik. ,,Mõisniku hommik". Kujunevad välja kirjanduslikud prioriteedid. Ta loeb palju pr keeles.
keisrikoja alandamine, -- näiliselt Prantsusmaale sõda kuulutama ja rahutingimusena esitama nõudmise kardinali tagandamise kohta. Armastusest ei olnud selles kirjas sõnagi. Selle üle suurt rõõmu tundes küsis kuningas, kas. kardinal veel Louvre'is viibib. Talle öeldi, et Tema Eminents ootab kabinetis Tema Majesteedi korraldusi. Kuningas läks otsekohe tema juurde. «Näete, hertsog, teil oli õigus ja mina eksisin,» sõnas kuningas. «Tegemist on ainult poliitilise intriigiga. Kir-' jas ei puudutata sõnagagi armastust. Siin ta on. Seevastu on siin palju juttu teist.» Kardinal võttis kirja ja luges seda suurima tähelepanuga. Kui ta lõpule jõudis, luges ta kõik veel kord üle. «Näete nüüd, Teie Majesteet,» ütles kardinal, «kui; kaugele lähevad minu vaenlased: kui te mind ei taganda.. ähvardatakse teid kahekordse sõjaga. Kõrgus, teie asemel annaksin ma nii tungivatele nõudmistele järele. Ja mis puutub minusse, siis
annaabi.ee 
