D IT Kolledz 32. Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: r LM a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge (joonis 4); b) LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk (joonis 5); IS c) rahanõudlus on intressitundlik; Q d) investeeringud on intressitundlikud. Joonis 4 33. Fiskaal- elik eelarvepoliitika p on efektiivsem kui: a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge; r LM1 b) b) LM LMkõver kõveron onlauge laugeja jaIS ISkõver kõveron
intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 7. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. 8. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. Puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima GAP nullini,
41. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. Riski juhtimise seisukohalt on otstarbekas teada, kas ja kui suur on avatud intressiriskipositsioon, mille moodetakse gAp ja/voi DgAp mudeli alusel. GAP (value of rate-sensitive assets minus value of rate-sensitive liabilities) on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt gAp kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimaaraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne gAp, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimaarariskile ja seda suurem on turuintressimaara muutuse moju puhtale intressitulule. Seos gAp-i, turuintressimaara ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis 3.30. (3.30) Δ NIIexp = GAP . Δ iexp kus Δ NIIexp – puhta intressitulu oodatav muutus, GAP – vahe intressitundlike aktivate ja passivate vahel, Δ iexp – turuintressimaara oodatav muutus. 42
Avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 1/(1-MPC)=1/MPS pöördväärtus. Maksumultiplikaator on aga arvutatav seosena - (MPC)/(1-MPC)=MPC/MPS 4. IS kõver väljendab intressimäära ja kogutulu vahelist kahanevat võrdelist seost. Intressimäära ja kogutulu vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute vähenemine vähendab omakorda reaalmajanduse kogutulu 5. Kui investeeringud on intressitundlikud, siis IS kõver on suhteliselt lauge IS kõvera antud kuju tuleneb sellest, et intressitundlikud investeeringud põhjustavad kogukulutuste suure muutuse, mis omakorda põhjustab kogutulu tasakaalutaseme suure muutuse. 6. Fiskaalpoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav (range). Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on
c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: a. kogutulu ja intressimäära tõusu b. kogutulu ja intressimäära vähenemist c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist d. rahanõudluse vähenemist Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud
Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 28. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on abso-luutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäära-riskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. Seos GAP-i, turuintressimäära ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis: ∆ NIIexp = GAP × ∆ iex 29. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel.
D IT Kolledz 32. Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: r LM a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge (joonis 4); b) LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk (joonis 5); IS c) rahanõudlus on intressitundlik; Q d) investeeringud on intressitundlikud. Joonis 4 33. Fiskaal- elik eelarvepoliitika p on efektiivsem kui: a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge; r LM1 b) b) LM LMkõver kõveron onlauge laugeja jaIS ISkõver kõveron
68. Keynesi risti mudelis eeldatakse, et plaanitud investeeringud on: on fikseeritud, kuid IS analüüsis sõltuvad need intressimäärast 69. Vastavuses Keynesi risti mudeliga, kui tarbimise piirkalduvus MPC=0,6 ning avaliku sektori kulutused suurenevad 100 ning maksud vähenevad 100 ühikut, siis tasakaalutulu kasvab (näita arvutusreeglid/ valemid ning vastuse saamiseks tehtud arvutused): 400 ühiku võrra 70. Kui investeeringud on intressitundlikud (elastsed), siis IS kõver on suhteliselt lauge ja kui investeeringud on mitteelastsed (vähetundlikud intressimäära muutuste suhtes), siis on IS kõver suhteliselt järsk. 71. Kui tegelikud kulutused on suuremad kui plaanitud kulutused PE Y , siis tasakaalu saavutamiseks peavad tegelikud kulutused vähenema. Selle tulemusena peavad firmad peavad tootmist vähendama ning majanduse kogutulu väheneb. 72. Vaadake ülalpool esitatud joonist
annaabi.ee 
