d omandada? d d ? PVV = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,182 = 1186 + 8187 = 9373 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel alusel, seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10% Kui suur on igaaastane intressi suurus? 10 x 0,1 = 1 miljon EEK Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus? Diskonteerimisvalem: PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 +
maksevõime (Banhard, Kitvel 2001, lk 94). Intresside kattekordaja määrab võlgniku maksevõime jooksvate intresside maksmiseks vastavalt seosele (Rünkla 1996, lk 43): kasum enne intresse ja makse Intresside kattekordaja = (8) intressikulu Suhtarv näitab, mitu korda firma teenib tagasi intressideks makstava summa. Seega kasutatakse intresside kattekordajat tavaliselt firma laenuseisu hindamisel. Antud kordaja kõrge väärtus annab infot selle kohta, et ettevõttel pole raskusi intresside tasumisel. Madal intresside tasumise võime tähendab riski kreeditoridele. Sellest tulenevalt võib ettevõte sattuda raskustesse täiendavate finantseerimisallikate otsimisel (Bõtskova jt 1997, lk 24). Suhtarvude arvutamisel valitseb suur mitmekesisus, iga analüütik kasutab eri komplekti ja
2. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 28 Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus mida raamatupidaja veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse
laenudelt. Majandusteadlane käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna. Ilmutatud kulusid, alternatiivkulu ning majanduslikku kasumit iseloomustab tabel 8.2. Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus, mida raamatupidaja veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse alternatiivkuludeks 293 500 ja majanduslik kasum 6 500 krooni.
Majandusteadlane käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna. Ilmutatud kulusid, alternatiivkulu ning majanduslikku kasumit iseloomustab tabel 5.2. Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus mida raamatupidaja MIKROÖKONOOMIKA 30 veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274
tj seda d omandada? d d ? PVV = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,182 = 1186 + 8187 = 9373 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel, alusel seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10% Kui suur on igaaastane intressi suurus? 10 x 0,1 = 1 miljon EEK Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus? Diskonteerimisvalem: PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 +
tuludega, kuid eelistada tuleks tulude ja kulude kompleksset arvestust kogu raieringilt. Metsarendi arvutamisel ei arvestata raha ajaväärtusega, nagu tehakse maarendi puhul. Oodustatud kasumiküpsus on puistu vanus, mil puistu raiumisel saadakse maksimaalne keskmine oodustatud kasum hektari kohta aastas ehk suurim maarent. Maarent on see osa tuludest, mis jääb maaomanikule, kuna ülejäänud läheb puistutega seotud kapitali intressideks ning muude väärtuste eest tasumiseks. Maarent on suurus, mis väljendab maakasutuse intensiivsust. Maarendi teooria tugineb saksa metsateadlase Faustmanni poolt 1849.a. formuleeritud valemile (Markus, 1965): u Au Dx (1 i ) u x C (1 i ) u xo v Bu , kus (5.5) (1 i ) 1 u i
S k 1 ( An ) S k ( An ) Lk 1 = S k 1 ( An ) S k 1 ( R) Lk = S k ( An ) S k ( R), Joonis 2.7.1. Laenujäägi leidmine ning fikseeritud osamaksest laenu nimiväärtuse kustutamiseks minev osa ja intressideks makstav osa Näide 2.7.1. Jüri võttis laenu viieks aastaks 8000 EURi 12% intressimääraga igakuise kapitalisatsiooniga, mida kustutatakse võrdsete iga kuu lõpul toimuvate osamaksetega. Leida a) osamakse suurus, b) kogu laenu kustutamiseks vajalik nominaalne summa c) makstud intresside nominaalne suurus, d) laenujääk peale teist aastat, e) 30-nda osamakse intressiks minev summa ja laenu nimiväärtust kustutav osa,
annaabi.ee 
