0SÜ EKSAM 1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c
Mõnes keeles esineb topelteitus, mida on seletatud eituse kommunikatiivse olulisusega. prantsuse: Pierre ne parle pas français. Pierre ei räägi prantsuse keelt. [Ma ei tee seda mitte!] 33. Valents. Valentsi all mõeldakse seda, et verbid võivad olla ühe-, kahe- ja kolmevalentsed + jagatakse: - intransitiivne (sihitiseta, poiss jookseb) - transitiivne (peab olema teine lauseliige e sihitis, poiss tapab sääse) - ditransitiivne (kahte objekti on vaja, nt kes annab kellele mida). Valentsi mõiste puhul otsest seost selle transitiivsusega pole, intransitiivne verb on tavaliselt ühevalentne, aga ei pruugi. On verbe, mis ei võta üldse subjekte, nt külmetab (ilma kohta, siis ei ütle midagi juurde) e sel juhul on nullvalentne.
6. Mis on eesti lause põhitüübid ja mille põhjal neid eristatakse? Liigitamise aluseks on lause teema (nimetatud ka pragmaatiliseks subjektiks), grammatilise (GS) ja semantilise subjekti suhe kontekstivabas, neutraalse sõnajärjega lauses. TS tegevussubjekt Subjektisuhe Lause põhitüüp Näiteid GS = TS = teema Normaallause: transitiivne Mees ehitas maja intransitiivne Poiss jookseb 2 Mari on haige MITTENORMAALLAUSED (GS) TS = teema Omajalause Tal on head sõbrad / häid sõpru Kogejalause Lapsel on igav Talle meeldib tantsida
s k(v) <------------------------------------------------------> `perfekt' s v k <------------------------------------------------------> `pluskvamperfekt' Isik näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Tegusõna omab isikule vastavaid pöördelõppe. transitiivne/intransitiivne lause ja verb võivad olla: sihilised: nt poiss vaatas telekat; vaatama tahab sihitist sihitud: nt poiss jookseb mööda tänavat Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse - kindel kõneviis - tunnust pole, aga on isikulõpp; - käskivas kõneviisis lõppu pole (mitmuses on!); - umbmäärane kõnebiis; - tingiv kõneviis; - jussiiv (tehku, laulgu, mingu) seda vormi saab kasutada tegelikult kõikide
väljendus. Lausung - mingis kontekstis öeldud lause kus tõuseb oluliseks suhtluseesmärk. üksikud laused pole lausungid! Voor - algab siis kui üks hakkab rääkima ja lõppeb kui teine hakkab rääkima. Fraas - lause osa, ühte süntaktilist rolli täitev osa lauses, lause ehituskivi . Võib olla ühe sõna pikkune, fraas aga pole terviklik lause - ei tule tervet mõtet, ta on osa sellest. Transitiivne-intransitiivne - sihiline (sihitist sisaldav lause)-sihitu. sihilised verbid - nõuavad enda juurde sihitist. Sihilist verbi võib kasutada ka sihitus lauses jms. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed
For example: the -s on dogs indicates plural; the -est on cleverest indicates the superlative form. interjection hüüdsõna, A term for exclamatory words or expressive Gosh! That's quick. interjektsioon vocalisations used to express emotional reactions such as surprise, shock, delight (Oh! Ouch! Oops! Wow!). intransitive intransitiivne, sihitu Refers to the use of verbs without any other items being The old man died. necessary to complete their meaning, e.g. verbs such as appear, begin, die, go, laugh, rain, happen modification laiendama, laiend A term used to refer to the structural dependence of one those big boxes in the
Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. Patsient vastab akusatiivkeele sihitisele. Agent vastab subjektile. S nominaalfraas, millele vastab subjekt inglise intransitiivses lauses. A nominaalfraas, millele vastab subjekt transitiivlauses. P nominaalfraas, millele vastab objekt transitiivlauses. Keeltes on 2 lause põhitüüpi: 1) Poiss magab. sihitist pole, seega intransitiivne lause. ,,Poiss" = ainus nominaalfraas. 2) Poiss keedab suppi. ,,suppi" = objekt, ,,poiss" = subjekt, nominatiivis nominaalfraas. Intransitiivsed verbid jagunevad 2 rühma, st on duaalne strateegia intransitiivse lause argumendi vormistamisel: 1) Mitteergatiivsed verbid on süvasubjekt (jooksma, laulma) 2) Mitteakusatiivsed verbid pole süvasubjekti, pindsubjekt on süvasubjekti väljendus (kukkuma, jääma). 10
Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" 7 Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste
Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika
annaabi.ee 
