pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit Liszt, Wagner, kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele zanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama). Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus. Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist Väikeste eranditega järgivad Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses kõik traditsioonilist sonaaditsüklit. Näit I osa on sonaadivormis kõigis teostes, va üksainus erand, metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.kvartett op 67, klarnetikvintett op 115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud) variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga.
Riimid seostavad värsiridu omavahel. Siin on mõningaid kombinatsioone · Paarisriim aa bb cc ; · Ristriim abab ; · Süliriim abba. Anzambmaan siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele. Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine värsist; proosat eristab sellisest värsist kõne tavalisest erinev rütmilis-intonatsiooniline liigendus (vrd Põldmäe 1978: 85). Stroofika · Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. · On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid. (Vrd Põldmäe 1978: 185jj) Sonett tekkis 13. sajandi alguses Itaalias. 16. sajandil levis sonett mujalegi Euroopas. Eesti luulesse jõudis sonett saksa luule vahendusel ja kunstiküpsuse saavutas "Noor- Eesti" ja "Siuru" ajajärgul
Fonoloogia kordamisküsimused 1. Fonoloogiline hierarhia Lausung > intonatsiooniline fraas > fonoloogiline fraas > prosoodiline sõna () > jalg ehk kõnetakt (F, ) > silp () > moora () > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem foneemi ei öelda välja, s.o abstraktne üksus. Ei sõltu kontekstist, vaid hääldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'õhtu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: se_o) Allofoon allofoone öeldakse selgelt välja. Konteksti poolt määratud, nt kas mõnes Lõuna-Rootsi dialektis on R alati silbi alguses ja r on alati silbi koodas.
eeslaulja+A2.eeslaulja+Bkoor). segunemine siin sügavam kui mujal. Blues'i tegelik värving pääseb maksvusele alles siis, kui sellele harmooniale liitub meloodia, mille Kahekümnendateks aastateks sulas ragtime jazzi sisse. intonatsiooniline eripära seisneb nn. blues'i tonaalsuses: väga sageli on kolmas ja seitsmes aste Neegerpianist Scott Joplin (1868-1917) oli üks silmapaistvam varase ragtime'i esindaja. On kirjutanud madaldatud hoolimata sellest, et saates kõlab samal ajal mazoorne harmoonia. Taolised madaldatud ka 2 ooperit. noodid kannavad nimetust blue notes
Bachi tsitaadid: Tsiteerib mõne tuntud või inimesele ligi tähendusega loo motiive lugudes, mida inimene ära tunneb. Teksti ei tsiteerita otseselt vaid varjatuna satub ta kuulaja (ala)teadvuses "õigele korrusele". Vokaalteoses satub niiviisi kodeeritud tekst dialoogi reaalselt kõlava tekstiga ja just selle kaudu avaneb teose sisu. Tsitaadid esinevad varjatult: ta arvestab ettevalmistatud kuulajat, kellel tuttav koraalimotiiv või isegi ainult intonatsiooniline vihje assotsieerub(PSÜHH seos kujutluste, mõtete, samuti muude psüühiliste tegevuste v. seisundite vahel, mis väljendub ühtede esilekutsumises teiste poolt. Vanad fotod äratasid, tekitasid mitmesuguseid assotsiatsioone. *Rõskus ja õhupuudus kutsub aga esile assotsiatsiooni: tundub, nagu oleksid laskunud kuhugi kaevandusse .. J. Barbarus.) koraali tekstiga. Nt.: Matteuse passiooni avakoorist, kus
Mõtestatus Referentsus keel viitab ja kirjeldab reaalset maailma, selle sündmusi Interpersonaalsus- on kommunikatiivne ehk sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid Kombineeritult eri tasanditega, loob keel midagi uut, uue süsteemi. Keele komponendid on: Foneemid väikseim tähendust muutev häälik morfeemid väikseim tähenduslik keeleühik; enam väiksemaks jagada ei saa Fraas sõnade organiseeritud grupeerind; väikseim intonatsiooniline grupieering Ssüntaks lauseõpetus ning uurimine Lause koosneb fraasidest Pragmaatika keele kasutamine ja õppimine Esialgu omab laps arusaamise foneemidest ning nende erinevustest ning oluline on ka näoilme, mida kõneleja kasutab. Keele omandamise perioodid: 1. Eellingvistiline periood - lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega: ~8-10 nädalat peale sündi hakkavad lapsel häälikud moodustuma - alguses juhuslikud (koogamine)
Mängud õpetavad ka lapsi tülitsema Keel ja kõne Keelele iseloomulikud tunnused: Kreatiivne Struktureeritus Mõtestatus Referentsus - viitav süsteem Interpersonaalsus - suhtlemise vahend Keele komponendid: Foneemid - väiksem tähenduslik ühik, mille poolest üks ühik erineb teisest Morfeemid - väiksem ühik, mis kannab tähendust (nt raud - tee) Süntaks - tähenduslikud fraasid ja laused Fraas - intonatsiooniline tervik Lause - koosneb fraasidest Pragmaatika - keele kasutamine Lastel, kes veel ise ei räägi, neil pole oluline sisu tähendus, vaid hoopis häälikud ja aksent. Võõra keele rääkija on lapse jaoks võõras ja ta ei võta teda nii kiiresti omaks kui ta emakeele rääkijat (emakeel on tuttav - meeldivamad helid) Keele omandamise periood: 1) Eellingvistiline periood kordusperiood on oluline
17 Õpetajaraamat 8. LAULMINE KEELETEGEVUSES Muusikalistest tegevustest on lapsele kõige meelepärasem laulmine. Lastelaulude põhiline hääldust kujundav ja parandav omadus on rütmilisus, meloodilisus ja laul- vus. Lauldes areneb lapse hääleaparaat, häälikute artikulatsioon, kujuneb oskus kasu- tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo, kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor- damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak- sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju- nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks, eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks