Mina kirjutan siis sellest, et kuidas NSV Liidu ajal sai endale autot soetada. Selleks intervjueerisin oma vanaema. Tema isal ja ka tema mehel oli auto. Et sel ajal omale autot saada, tuli saada kõigepealt luba, et osta autot. Loa saamiseks tuli palju oodata ja mõnikord ei vedanud üldse ja ei jõudnudki oma eluajal autot kätte saada. Vanaema isa sai auto nii, kuna ta oli heal töökohal ja sai selle loa kiiresti. Tema mehel oli aga kaks autot, üks oli vanaema isa poolt pärandatud ja teise ostu loa ta taotles ja hankis ka auto jaoks raha. Tol ajal olid autod
SISSEJUHATUS Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne. Hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid saavad teha oma põhitööd. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega. Sekretäri tööülesanded võivad olenevalt konkreetsest kohast olla erinevad. Seega intervjueerisin ühte naisterahvast. Minu intervjueerivaks oli 40-aastane naisterahvas, kes on sekretär Soomes, firmas nimega Edita OY. Tallinna 2013 Kuidas sai sinust sekretär ? Signe:1992.aastal peale Viljandi gümnaasiumi asusin õppima Tallinna Juhkendali Kaubanduskooli. Seal käisin kõigest aasta. Sain aru, et see ei ole ikka minu jaoks õige. Läksin siis raamatupidamis kursustele ja sain sellele alale tööle, mida tegin seitse aastat. Loobusin
Jõuluvana müüt ja lapse-vanema vaheline usaldus Intervjueerisin 30ndates eluaastates abielunaist, kellel on kaks last- 11-aastane tütar ning 4-aastane poeg. Intervjuu läks tõrgeteta, kuigi küsimusele, kas sa oled kunagi oma lastele jõuluvana kohta valetanud?, vastas küsitletav vastumeelselt, kuna ta tegelikkuses ei poolda lastele valetamist. Intervjuu viisime läbi intervjueeritava kodus, kuid hetkel, mil olime kahekesi, seega puudusid kõrvalised segavad faktorid. Intervjuu on lindistatud kujul olemas ning praegu teen kuuldust kirjaliku kokkuvõtte.
mind hakkas huvitama, mida arvavad inimesed internetist. Kas on nii, et vanemad inimesed ei tea arvutist ning internetist midagi? Loomulikult tekkis veel muid huvitavaid küsimusi seoses sellega, ning nüüd ma üritangi selgusele saada, kas ja kuidas kõik on ja käib. Seega probleem, ehk peamine küsimus ongi, mida arvavad Eesti inimesed internetist. Selle jaoks koostasin ma küsimustiku, millele palusin vastata kümnel koolinoorel üle Eesti. Veel otsisin ma arvamusi internetis ja intervjueerisin vanemaid inimesi. Interneti ajaloost Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et
Alates 2010. aasta 1. septembrist on TTÜ rektor Andres Keevallik. Kokkuvõte TTÜ rajati 1918. aastal ning töötab siiani. Ülikooli on täiendatud palju ning seda tehakse siiani. Põhierialad, millega kool tegeles oli ehitus, masinad, energeetika, keemia ning maateadus. Kool sai pidevalt juurde ruume ning oli riigil pidevalt abiks. Alguses oli TTÜ erakooli kuid hiljem võttis riik selle oma valdusesse. TTÜ hooned ja asutused on tänapäeval üle Eesti. Intervjuu Ma intervjueerisin härra Vardot seoses TTÜga. Ta on nimelt lõpetanud Tallinna Kolledzi, kus õppis Rahvusvahelist Majandust ja Ärikorraldust. Vardo alustas õpinguid 1996. aastal ning õppis kolm ja pool aastat. Selle aja jooksul omandas ta lisaks õpingutele ka palju mälestusi. Halvimateks olid pikad koolipäevad nädalavahetustel ning rasked koduülesanded. Parimateks olid aga uued tuttavad ning omandatud teadmised ja ülikooli loengud. Loenguid
jälgimas ning kasutan seda lavastust lavastajatöö kirjeldamiseks. Samuti kasutan lavastaja intervjueerimisest saadud materjali. 2 Koostöö näitlejatega Andres Noormets on teinud koostööd erinevate teatrite näitlejatega. Tema lavastajakoht Endlas (varem Ugalas) on aga põhjustanud tihedama töö kindlate näitlejatega, välja võib tuua näiteks Kaili Närepi, Piret Laurimaa, Tambet Selingu, Indrek Taalmaa, Ago Andersoni jt. Kui lavastajat intervjueerisin 2006. aasta suvel ütles ta, et ei oska põhjendada oma näitlejate valikut lavastustesse. Kindlasti mängib mingit rolli see, kellel lavastuse perioodil aega on ning kes osasse oma olemuselt (ja välimuselt) sobivad. Mõnikord on kindlalt teada, millist näitlejat mingisse rolli tahaks. Lavastaja töö näitlejatega saab alguse esimeses proovis, kui lavastaja seletab näitlejatele oma esialgset nägemust tulevasest lavastusest ning laseb näitlejatel
võistlustest. Olen jälginud motokrossi ja tegelenud sellega peaaegu 10 aastat, aga pole kunagi teadnud enda läheduses olevatest krossiradadest, siinsetest sõitjatest ega ka klubidest. Uurimustöö eesmärk on saada teadmisi Eesti ja Raplamaa motokrossi ajaloost ja selle sünnist. Uurimistöö tegemisel uurisin mitmeid erinevaid raamatuid ja kohaliku ajalehe artikleid, kuid põhiliselt sain motokrossi ajaloo kohta infot E.Kaldmaa raamatust „Krossirajal“. Lisaks Intervjueerisin kolmest eri põlvkonnast Raplamaa motokrossi sõitjat, kelleks olid Mati Tagapere, Elmet Varblane ja Juss Laansoo. Ühe osana tööst võrdlengi nende kohta intervjuu käigus saadud andmeid. 3 1. Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis Tehnikaspordialadest on viimase nelja aastakümne jooksul kõige hoogsamini arenenud motokross. Seda haaravat sporti harrastavad tuhanded entusiastid ning
nägemiseks tutvustab seda töö autor eraldi. 2.2 Sugupuu liikmed Selles peatükis toon ära interjvuu käigus saadud info oma sugulaste eludest, et anda tööle ka veidi kvalitatiivset mõõdet lisaks digitaalsele sugupuule, mille põhjal saab küll aru sugupuu liikmete sugulusastmest, kuid mis ei anna ülevaadet nende eludest ja selle olustikust, ametitest jne. Intervjuu teel saadud andmete abil saab infot digitaalsel sugupuul nähaolevate inimeste eluolu kohta. Intervjueerisin oma vanavanaema Virve Kändu ning allpool esitatud tekst on jäetud suures osas muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839. aastal ja suri 1889 aasta heinaajal kopsupõletikku. Andres abiellus naisega, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli pärit Laane talust Tagulas. Ta on sündinud 1836 ja suri peale 1900ndat aastat vanadusse. Tema ema oli metsavahi tütar ja tema isa oli Värnik. Andruse ja
Baha'i on alles noor usund, kuid sellegi poolest väga levinud kogu maailmas. Mind huvitas, mida baha'i usk õpetab, et see inimestele nii vastuvõetav on. 2 Töö eesmärk on teada saada, mis on baha'i usund, kuidas see alguse sai ja kuhu maani see arenenud on. Millised on baha'i usu põhimõtted ning kuidas on baha'i levinud Eestis ? Selle jaoks intervjueerisin ka Iti Norraltit Eesti Baha'i Koguduse liiget, kes rääkis baha'i usundist natuke oma sõnadega ning vastas küsimustele enda eluviisi ja koguduse tegemiste kohta. Materjali baha'i usundist oli natuke vähe. Kõik kirjandus, mis selle kohta oli, langes üldiselt kokku, mis tähendab, et materjal on vähesuse tõttu siiski usaldusväärne. Baha'i levikust Eestis oli kõige vähem materjali. Töö koostamisel kasutasin ainult eestikeelseid allikaid. Kõige rohkem sain infot C. Partridge
annaabi.ee 
