a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga. Paljus välisriigid toetasid enamlaste vastaseid. 1918.a kevadel saatsid välisriigid oma väed Venemaale, et aidata. Seda nim. interventsiooniks. Enamlased aga suutsid vastu hakata Punaarmeega. Sõjakommunism- kehtestati toiduainete riigle andmise kohustus, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. NEP- kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga, taastai kauplemise vabadus, lainedati ettevõtete tegevusvabadust Stalini järk-järguline esilekerkimine- 1924.a suri Lenin. See tugevdas üha-enam varem alanud võimuvõitlust. Peale jäi 1922
NSV Liit oli sunnitud tegema järelandmisi: normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga ning 1955. a viidi Nõukogude väed Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956. a juuni algasid Poolas streigid, mis aug. kasvasid üles rahutusteks ning meeleavaldajate pihta avati tuli. Meeleavalduste hulk kasvas ning Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSV Liidu juhtkond aga valmistus sõjaväeliseks interventsiooniks(sekkumine teise riigi siseasjadesse relvadega). Poola vastas sellele meeleavaldustega, kus toetati Gomulkat. Hrustsov taandus ning leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Gomulka omalt poolt lubas Poolat sotsialismileerist mitte välja viia. Ungari ülestõus 1956. aastal: Mässulised meeleolud jõudsid ka Ungarisse. 1956. okt toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei avas raha pihta tule ning Budapesti tänavatel algasid lahingud
Lääneriikide sekkumise põhjused: · Nad andsid palju sõjavarustust Venemaale, ega tahtnud, et see satuks punaste kätte. · Põhiriigid, kes sekkusid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, Jaapan. · Ei tahetud, et revolutsiooni ideed ei leviks. · Tahtsid tagasi investeeringuid.(Ka väliskapital natsionaliseeriti, näiteks kogu Bakuu naftatööstus.) · Jaapan tahtis laiendada ennast Venemaa arvelt. Seda kutsutakse lääne riikide interventsiooniks. PÕHILISED RINDED: · Idas 1918,1920 tungib peale valge admiral Koltsak (nõukogude ajal kajastati teda, kui kõige suuremat rahvavaenlast), keda tunnistas ülemvalitsejana ka Inglismaa. Tal on Omskis oma valitsus. · Lõunast tungib peale kindral Denikini vabatahtlikearmee 19.a. · Grimmist tungib 20. aastal peale kasakate armee, eesotsas Wrangel. Tma taandumisega Grimmist lõppes aktiivne osa kodusõjast. · Baltikumist kindral Judevits.
viidi NSVL armee Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956.a. Algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mis suruti maha relvajõududega. Tulemus: meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Tagajärg: NSVL poolt algasid sõjalised ettevalmistused sõjaliseks interventsiooniks, kuid Poolakad vastasid sellele meeleavaldustega ning Poolakate meelekindlusest kohutatud Hrustshov taandus ning leppis Wladislaw Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Ungari kriis-1956 a. Okt. Toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatele saadeti NSVL tankid, kuid need ei suutnud ülestõusu maha suruda. Samal ajal tuli võimule Imre Nagy, kes lubas üles ehitada demokraatia ning sai NSVL leppele, et nad viivad Budapestist väed välja
maailma kolmandaks suhkrutootjaks. Kronoloogia · 1868 Orjakaubanduse lõpp · 1868-78 Kümme aastat kestnud iseseisvussõda · 1895 Teine iseseisvussõda. Tuhandeid inimesi sureb Hispaania koonduslaagrites · 1898 USA kuulutab Kuubale mässuliste toetuseks ja Kuubal paikneva USA vara kaitseks Hispaaniale sõja · 1899 USA okupeerib Kuuba ja aitab võimule ajutise sõjaväelise valitsuse · 1901 USA-le antakse õigus interventsiooniks ja sõjaväebaaside, sh. Ka Guantanamo mereväebaasi rajamiseks · 1902 Kuuba esimese presidendina saab võimu Tomas Estrada. USA lahkub Kuubalt, kuid sekkun taas 1906-09 ja 1919-24 · 1909 Liberaalse presidendi José Miguel Gomezi valitsusaeg. Majanduslik õitseaeg; USA investeerib turismi, hasartmängudesse ja suhkrutööstusse · 1925-33 President Gerardo Machada diktaktuur · 1933 Aastaid kestunud partisanivõitlus lõppeb revolutsiooniga
armeelased osalesid vahetult miitingus, pidasid kõnesid, aitasid "juubeldada" ja "rahva häält" teha. Jõudemonstratsioon jätkus Kadrioru lossi ees, kuhu umbes tuhande laiali minemata jäänud meeleavaldaja hulgas marssis rivikorras ka 150 räbalaisse riietatud punasõdurit, kes reetsid end 4 Eestis tundmatute vene lauludega. Rongkäiku saatis ja Kadriorgu jõudis üle 20 tanki ja muu soomuki. Siis muutus jõudemonstratsioon sõjaliseks interventsiooniks. Patarei vangide vabastamist ja aktsiooni Kalamaja õhukaitseväeosa vastu julgestasid jällegi tankid, millele hiljem kiirkorras appi toodi terve punaarmee väeüksus. Vanglaülemat ähvardamas käinud 5mehelise delegatsiooni koosseisus oli 3 vene ohvitseri. Järgnenud korratustes, politseisse kokkukorjatud relvade röövimises, kaitsepolitsei vangivõtus ja NKVD kätte andmises, ringhäälingu ülevõtmises
Kuid sõjaline vajadus ei õigusta ausa sõdimise reeglite rikkumist ükskõik kui äärmuslik see vajadus ka poleks (Stowell) Humanitaarinterventsioon n Humanitaarse interventsiooni (humanitarian intervention) olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu kasutamine, eesmärgiga kaitsta elanikkonda oma-volilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise piirid n Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba pädevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (ÜRO) n Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on üliraskete inimõiguste rikkumistega, nt genotsiidiga n Sekkumise järele on olemas äärmine vajadus ja sekkumise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusid Miks sekkutakse n Mure lumepalliefekti pärast n Kartus kaotada mõju n Väldib inimkaotusi või suurt hulka põgenikke n Majanduskeskkonna halvenemine on vähesem
Kui riigi välistehinguteks vajalikku välisvaluuta kogusumma ületab teenitud välisvaluuta summa või vastupidi, siis valuutade vahetuskurss muutub, et tasakaalustada antud valuuta kogunõudlus või kogupakkumine. Kui keskpank ei soovi valuutakursi muutumist, peab ta ise nõudmise ja pakkumise tasakaalustama, vahetades kommertspankadele välisvaluutat oma reservist või ostes välisvaluutat kokku ning suurendades oma valuutareserve. Selliseid keskpanga tegevusi nimetatakse valuuta interventsiooniks. Valuutaturgudel tegutsevad isikud ja institutsioonid paigutatakse tavaliselt nelja tasandisse : 1)alusmisel tasandile on vahetud valuutatarbijad ning samuti tootjad, turistid, imporitjad, eksportijad, investorid jt. 2)järgmisele tasandile paigutatakse krediidiasutused ehk pangad, kes vahendavad valuutat tootjate ja tarbijate vahel 3) kolmandal tasandil tegutsevad valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad valuuta sisse ja väljavoolu
annaabi.ee 
