Elastne kõhrkude Kõhrkoe arenemine · Viiendal embrüonaalarengu nädalal tulevaste kõhrede kohal mesenhüüm tiheneb, rakud kaotavad jätked, ümarduvad ja paigutuvad kõrvuti ning hakkavad tootma basofiilset intertsellulaarset substantsi; rakud (kondroblastid/kondrotsüüdid) produtseerides uut maatriksit tõukuvad üksteisest eemale · Ümbritsev mesenhüüm moodustab perikondri (excl. liigeskõhred) Kõhrkoe kasv · Kõhrkude kasvab interstitsiaalse ja apositsioonilise kasvu teel · Interstitsiaalne kasv - rakkude jagunemise kõhrkoe sees · Apositsiooniline kasv - perikondri sisemise kihi (kondrogeenne kiht) rakkude diferentseerumine kondroblastideks · Nimetatud kahel viisil toimub uue kõhre moodustumine kõhresiseselt (interstitsiaalne kasv) ja kõhre välispinnal (apositsionaalne kasv) Kõhrkoe kaks kasvuviisi Peri- konder Kondro- 1 blast Kondro-
Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps- lülikeha vaheketta väljasopistus Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit - kiirelt kulgev mikroobide poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi ümbritseva koe) ja neeruvaagna põletikuline haigus. (MFMER 2017). Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia- haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine. Aordianeurüsm- aordi seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud aordi osaline laiend. Aordirebend Aordi dissektsioon- verevool rebestab aordi seina sisekihi ja tungib seinakihtide vahele, neid üksteise küljest eraldades.
hõõrdumise tagajärjel, või vajaduse korral pesuvahendina. Nii on see näiteks meie silmades. Huvitaval kombel pakub vesi meie organismis mõnedele elunditele mehhaanilist kaitset, moodustades nende ümber otsekui vedelikupolstri. Niisuguses keskkonnas paikneb näiteks seljaaju, ümbritsetuna seljaajuvedelikuga. Nagu eespool juba osutatud, moodustab vesi meie kehas erinevaid lahuseid. Tabelis 1.4. on toodud vereplasma, interstitsiaalse ja intratsellulaarse vedeliku ligikaudne koostis. Nagu näha, on rakusisese vedeliku ja plasma koostis selgesti erinev. Kõige ilmekamalt tuleb see esile võrreldes Na+, K+, Mg2+, Cl- ja valkude kontsentratsiooni neis. Tabel 1.4. Põhiliste lahustunud ainete kontsentratsioonid (mEq/L) keha erinevates vedelikuruumides (Seeley jt, 1995). IOONID PLASMA INTERSTITSIAALNE INTRATSELLULAARNE
Rakuvälise vedeliku moodustab: * rakkude vaheline (interstitsiaalne) koevedelik (ISV) - 26% kogu keha veest; * soonsisene (intravasaalne) vedelik (vereplasma) (IVV) - 7% kogu keha veest (3-3,5 l). T r a n s t s e l l u l a a r n e vedelik (nn. kolmas vedelikuruum) tekib sekretsiooni tulemusena õõnesruumidesse (nt. tserebrospinaalruum, pleura-, kõhukelmeõõs, mao-sooltrakt) Intra- ja ekstratsellulaarruum on omavahel eraldatud rakumembraaniga, plasma ja interstitsiaalse ruumi vahel on kapillaarmembraan. Vedelikuruumide vahel esineb ioonide sisalduse (kontsentratsiooni) erinevus. Vedelikubilanss Organismile vajalik ööpäevane vedelikukogus saadakse põhiliselt seedetrakti kaudu joogiveena ja tahke toiduga, samuti tekib teda toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) oksüdatsioonil. Ööpäevas kaotab organism vett neerude kaudu uriiniga, naha kaudu higistamisega ja vee aurumisega, kopsude kaudu veeauru väljahingamisega ning seedetrakti kaudu väljaheitega.
Luustumine toimub nn ossifikatsiooni- ehk luustumisjoonel. Luustumisjoont koos temast distaalsemale jääva muutuva kõhrega nimetatakse luustumistsooniks – epifüüsiplaadiks. Dünaamilise struktuuriga epifüsiplaadil saab eristada 4 tsooni: 1. Muutumatu hüalinne kõhr 2. Kõhrerakkude paljunemise tsoon 3. Kõhrerakkude sammaste tsoon 4. Kõhrerakkude lammutus- ja luu moodustumistsoon Luu enkondraalsed pikikasvu võib kaudselt võrrelda kõhre interstitsiaalse kasvuga. 3. Eksokriinsete näärmete jaotus lõpposa kuju alusel + näited esinemiskohast Tubuloossed (toruja kujuga lõpposad, näide - merokriinne higinääre), alveolaarsed (mulja kujuga avara valendikuga lõpposad, näide - alveolaarne higinääre) ja atsinoossed (muljas kitsa valendikuga lõpposad, näide - kõrvasüljenääre parootis) 4. Fibroblastide ehitus ja funktsioon Fibroblastid - sidekoe arvukaim rakuvorm , sünteesivad aineid, millest tekivad sidekoe kiud ja amorfne põhiaine
süsteemis. Selle süsteemi tähtsaim ülesanne on varustada organismi kõiki elavaid rakke nende normaalseks funktsioneerimiseks vajalike ainetega, samuti ära transportida rakkude 8 ainevahetusjääke. Ainete juurde- ja ärakandmine ringleva vere abil ei toimu seejuures mitte otseses kontaktis rakkudega, vaid kaudselt, interstitsiaalse vedeliku vahendusel. Veri ringleb kinnises veresoonsüsteemis, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Kehavereringes surutakse veri vasaku vatsakese poolt süstoli ajal aorti, kust väljub suur hulk artereid. Sel teel kujunevad veresoonestikus paljud omavahel parallelselt lülitatud regionaalsed piirkonnad, mis moodustavad organismis jaotudes alaringeid ehk elundivereringeid (südames, ajus, maksas, neerudes, lihastes, nahas)
Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel: Osmoos – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi rakumembraani Difusioon ja filtratsioon – vereplasma ja koevedeliku (interstitsiaalse vedeliku) vahel. 5 Ööpäevane veebilanss Organismi saabunud Organismist väljunud Jook 1,5l Uriin 1,5l Toit 1l Naha kaudu (higistamine, perspiratsioon) 0,7l Ainevahetus 0,3l Hingamisteed 0,5l
TL (diffusion, transfer) on kopsude difusioonivõime, mis iseloomustab alveolaarmembraani seisundit, kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olevat vere hulka ning kopsude ventilatsiooni ja perfusiooni vahekorda. Difusioonivõimet hinnatakse alveolaargaasist verre ülemineva CO hulga järgi. Difusioonivõime langeb difusioonipinna vähenemisel (alveolaarmembraani destruktsioon), nt viiruslike pneumooniate, allergiliste alveoliitide, kroonilise interstitsiaalse fibroosi jt kopsuparenhüümi tabavate haiguste korral. Veri kannab O2 füüsikaliselt lahustununa ja hemoglobiiniga seotult. Füüsikaliselt lahustunud hapnikku on vähe, suurem osa kantakse hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, igaüks neist sisaldab heemi, igas heemis kahevalentne rauaaatom., O2 seotakse kergesti ilma rauavalentsi muutmata ja hemoglobiin muutub oksühemoglobiiniks. Üks mool hemoglobiini seob täieliku küllastuse korral 4 mooli hapnikku.
arter (kõik veresoone kestad olemas) ja veen moodustavad maksatriaadi. Maksa verevarustus Maks saab verd kahest veresoonest, maksa arterist ja portaalveenist (70-80% verest). Koos maksaarterist pärineva interlobulaararteri ning portaalveeni lõppharu – interlobulaarveeniga moodustub maksatriaad. Maksaarter ja portaalveen hargnevad sagariku ümber interlobulaararterite ja interlobulaarveenidena. Kui interlobulaarveenist suundub veri otse sinusoididesse, siis arteri ülesandeks on ka interstitsiaalse koe varustamine. Maksasagariku keskel paiknevast tsentraalveenist suundub veri sublobulaarveeni, mis on maksaveeni algharu. Sapipõis -vesica biliaris Sapipõie seina moodustavad limas-, lihas- ja adventitsiaalkestad. Limaskest moodustab hulgaliselt kurde ja on kaetud resorptsiooniks spetsialiseerunud kõrgprismaatilise epiteeliga. Epiteeli all paikneb hulgaliselt elastseid kiude sisaldav sidekoeline limaskesta päriskiht e proopria. Epiteeli rakud kontsentreerivad sappi reabsorbeerides vett
Vasak on ühenduses suure vereringega ning parem on ühenduses väikese vereringega. Vasakusse kotta tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri, läheb aordi kaudu kehasse, paremast aordist läheb õõnesveenidest tulev hapnikuvaene veri pulmonaalarteri kaudu kopsudesse. Paremasse kotta tuleb kehast hapnikuvaene veri, mis viiakse kopsudesse, et see seal hapnikuga rikastada. Torustik ei ole päris suletud, sest kapillaarides on võimalik ainete vahetus interstitsiaalse ruumi e rakkudevahelise ruumi ja rakkude vahel. Bioloogiliste funktsioonide täitmiseks peab veri olema ühesuunalises ringluses, selle tagavad rõhkude vahed vereringesüsteemis ning klappide olemasolu. Suurel vereringel on paralleelringed, viivad nt ajju, jäsemetesse, neerudesse, maksa jne. Kuna organismi eri piirkondade ainevahetuslikud vajadused on erinevad, peab ka eri piirkondade verevarustus olema paindlikult reguleeritav. Vereringes voolab veri, mida on täiskasvanul umbes 5 l, 55-
Seedekulglas vabanenud trofosoidid tungivad rakkudesse ja paljunevad kiiresti (tahhüsoidid). Raku purunedes nakatavad nad uusi rakke . Kaitsevõime kujunedes tekivad kudedes bradüsoide sisaldavad pseudotsüstid. Eristatakse mitut kliinilist vormi: • asümptomaatiline vorm (täiskasvanud elanikkonnast umbes 25-30% on seropositiivsed T. gondii suhtes). • äge / krooniline toksoplasmoos on haigusseisund, mil parasiit põhjustab lümfadenopaatiat, entsefaliiti, müokardiiti, interstitsiaalse pneumoonia kujunemist. Väga tõsine, sageli fataalne haigus. Haigestuvad immuunpuudulikkusega inimesed. • kongenitaalne e kaasasündinud toksoplasmoos. Vastsündinud on tavaliselt sündides haigussümptomiteta, kuid hiljem tekivad korioretiniit/nägemise kaotus, mikro-/hüdrotsefaalia, strabism (kõõritus), epilepsia, psühhomotoorse arengu peetus. Uuritav materjal Võetakse lümfisõlmede punktaati, tampooniga materjali tonsillidelt, platsentast biopsiatükke, ajuvedelikku, verd.
annaabi.ee 
