intervjueeritavale tagatud konfidentsiaalsus, st et tema nime ega ka intervjuu vältel mainitud isikute nimesid ei avaldata; et intervjuu küsimustele vastamisel on olulised intervjueeritava enda seisukohad, ei ole olemas õigeid või valesid vastuseid; Intervjuu lõpetamine eeldab samasugust sõbralikku suhtlemist nagu intervjuu eel kontakti loominegi: tänuavaldused intervjuul osalemise ning intervjuuks leitud aja eest on siinkohal elementaarsed. 28. Kirjelda interpreteeriva paradigma põhimõtteid. Interpreteeriv paradigma Arusaamine ühiskonnast: ühiskond eksisteerib konstrueeritud reaalsusena, mida inimesed omavahelistes suhetes loovad ja taasloovad. Uurimise objekt: konstrueerimise protsess ja selle protsessi käigus tekkinud tähendused Uurimuse eesmärk: uurida protsesse, mille käigus konstrueeritakse ü/k nähtusi ja tähendusi, analüüsitakse inimeste tõlgendusi Tõe mõistmine: tõde peitub tõlgendustes, sest maailm on inimeste poolt konstrueeritud
Aga tänu sellele, et need on tingimused jäävad need ise märkamatuks, neid ei saa puhtana kätte, kuid on olulised, et üldse midagi kogeda. HEGEL-VASTUOLU PEIRCE. Praktilised tagajärjed on su mõtted. ((Orav ja puu- ringid.)) ((((kõik sõltubb defineerimisest.kuidas samida defineerid....)))) PEIRCE MÕISTMISE TEEB RASKEKS, ET TA TAHTIS OLA FENOMENOLOOG JA LOOGIK. SEE TEKITAB SEGADUST. MÄRGITEOORIA: Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati: 1) traadilise suhte Esitis( see kelle jaoks on asi tähenduslik) 2)teine-selle objekt 3) interpretant( tõlgend , mentaalne representatsioon, efekt ,mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis.) Märk on see, mis tähistab midagi, kellegi jaoks. See on see, kuidas kogemusest tekib tähendus. MÄRKIDE TÜPOLOOGIA: 1) märk ise oma olemuselt 2) märrk suhtes objekti 3) märk suhtes interpretanti IKOON:
Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone. Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide koos eksistentsist. 1) Traditsiooniline etnograafia. 20 saj algus II ms algus. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid, Malinowski. Positivism, funktsionalism. Kaugete kultuuride ,,objektiivne" kirjeldus lääne inimesele. Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafia ja interpreteeriva sotsioloogia 2) Modernism. II maailmasõja järgne aeg 70ndad. Positivistlik realism ja naturalism vaatlus kui dokumenteerimise viis. Loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduse nõuetele (valiidsus ja reliaablus). Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus
seisundi kahe asja (Ego ja element kvalitatiivne mitteEgo) määratus koosmõjust (võitlus, reaktsioon) Igas fenomenis esinevad korraga kõik kategooriad (Esmasus, Teisesus, Kolmasus). Kolmas on 1. ja 2. siduv lüli. Märgiteooria Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Tema moodustajateks on 3 korrelaati. Esimene triaadilise suhte Representamen, teine selle Objekt (vahetu/dünaamiline) kolmas Interpretanta (mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis). Vahetu/dünaamiline/lõplik Märkide tüpoloogia Baastrihhotoomiaid 3 (algul kümme) I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III. märk suhtes
Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1. Traditsiooniline etnograafia 20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid: Bronislaw Malinowski – kaugete kultuuride avastamine Teoreetiline baas: positivism, funktsionalism Põhiline eesmärk: kaugete kultuuride ‘objektiivne’ kirjeldus lääne inimesele Samal ajal Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafiat ja interpreteeriva sotsioloogiat Areneb sümboliline interaktsionism kui teoreetiline raamistik etnograafilise metodoloogia jaoks sotsioloogias 2. Modernism II. Maailmasõja järgne aeg kuni 1970ndateni Positivistlik realism ja naturalism – vaatlus kui dokumenteerimise viis Iseloomulik on loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduslikkuse nõuetele (kvant.uurimustes järgitav valiidsus ja
Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva antropoloogia omaduseks on keskenduda eranditele, juhuslikele kultuurinähtustele ja kontekstile. Hermeneutika Hermeneutiline antropoloogia põhineb hermeneutilisel filosoofial. Kultuur kui tekst. Hans-Georg Gadamer. Dialoogi metafoor. Tähenduste loomine toimub vastastikuse suhestamise läbi. Tähendused on potentsiaalsed, spetsiifiliselt luuakse need uurija ja uuritavate dialoogis. Pidevalt korrigeeritakse üksteise arusaamu, läbi üksteisemõistmise mõistetakse kultuure paremini
Funktsionaalsuse maksiim nõuab seda, et iga põhiseadust tõlgendav organ peab põhiseadust tõlgendades jääma täitma temale pandud funktsioone ehk siis jääma teatud raamidesse. Põhiseaduse optimaalse elluviimise maksiim nõuab, et tõlgenduse valikul tuleb silmas pidada sellist teed, mis tooks endaga kaasa põhiõiguste kõige tugevama kehtivuse. Näeme, et ka põhiseaduse tõlgendusmaksiimide arvestamisel on tegemist interpreteeriva tegevusega, mille olemuseks on kommunikatsioon kirjutatud konstitutsiooniõiguse ja tegelikkuse vahel. Võib koguni väita, et põhiseaduse tõlgendamine peab rahuldama sotsiaalsest tegelikkusest esilekerkinud nõudmisi. Põhiseadusest arusaamiseks kasutatavate võtete ja viiside kohta võib öelda kokkuvõtvalt, et need ei kujuta endast midagi erilist võrreldes muust õiguskorrast arusaamiseks kasutatavate võtetega
mõttele Igasuguse teadvuse Kogemus, mis Lisandub Tunnetuslikus seisundi tekib kahe asja mentaalne element plaanis kvalitatiivne (Ego ja mitte-Ego) määratus koosmõjust (võitlus, reaktsioon) Charles Sander Peirce Märgiteooria Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati: esimene - triaadilise suhte Esitis (representamen) teine - selle Objekt kolmas - Interpretant (tõlgend, mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis). Ch. S. Peirce Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III.märk suhtes interpretanti olemuselt 1.1 qualisign 2
pragmaatikani ja seejärel sihtkeelse teksti kodeerimisest tasemete vastupidises järjekorras. Neist kahest toetavad horisontaalset pea kõik tõlketeaduse suunad, järgnevate eranditega. Pariisi koolkond (Seleskovitch ja Lederer 1984, Lederer 2003) on alates 1960ndate lõpust rääkinud interpreteerivast tõlkimisest, rõhutades sealjuures lähteteksti instrumentaalsust ja tõlkija staatust suhtluse täieõigusliku osalisena. Interpreteeriva tõlkimise vastand on transkodeerimine – lähteteksti lingvistiline teisendamine sihttekstiks. Kaks liiki tõlkimist 173 Juliane House’i (1997, 2001) analoogne jaotus on ilmsete (overt) ja varjatud (covert) tõlgete vahel. Esimeste puhul on ilmne nende tõlkestaatus, nad on metatekstid teiste tekstide kohta. Varjatud tõlked toimivad iseseisvate tekstidena, olenemata oma võimalikust seosest ühe või mitme muukeelse originaaliga
annaabi.ee 
