Konstitsioonierakond ei kuulu ei parem, ega vasakpoolsete äärmuserakondade hulka, vaid on erakond, mis esindab eelkõige pragmaatilist ja tervet mõtteviisi. See erakond peab oma peamiseks programmiliseks eesmärgiks tagada igale Eestimaa elanikule tema õigused, vabaduse ja kõrge elatustaseme vastavus normidega, mis on määratletud Euroopa Liidu põhiseaduse ja teiste Euroliidus kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide ja normatiividega. Me oleme internatsionalistid selle sõna kõige laiemas tähenduses. Põhialused, millest me oma tegevuses lähtume, on õiglus,võrdõiguslikkus ning seaduslikkus. Euroopa Liidu konstitutsiooni, seaduste ja teiste seadusandlike nong normatiivaktide ülimuslikkus. Meie riigi peamiseks varanduseks on lapsed. Selle varanduse loojaks,hoidjaks ja kaitsjaks on perekond. Eesti rahvas pole mitte kitsas etniliselt piiritletud grupp elanikke, vaid kõik Eestimaa alalised elanikud. Rohkem otsustamisõigust
konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. - pole õiglane ''karistada'' rikkaid ja edukaid kõrgete maksudega - inimesele enesele peab jääma võimalus otsustada, kuidas ta kulutab teenitud raha( toidule, lõbustustele või haridusele, pensioni kindlustamisele) - riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega inimesed - avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsiooniline valitsemine, ametnikkonna volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond - internatsionalistid, kosmopoliidid pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd (nt. eurointegratsioon) KONSERVATISM parempoolne poliitliine ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumise säilitamist. Põhiseisukohad: - ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. - pooldatakse stabiilseid ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme - peale rahvuse ja religiooni peavad säilima ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid
üliõpilaste vaateid. - Kujunes Eestis tsaarivalitsuse poliitika tulemusena, kuna siia saadeti Venemaa suurlinnadest pärit revolutsionääre, kes alustasid ka siin põrandaalust (illegaalset) tegevust ja rajasid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) allorganisatsioone. - Eesmärgiks oli monarhia kukutamine Venemaal ja võrdsusühiskonna rajamine. - Venelastest sotsiaaldemokraadid eitasid rahvuslust (e. olid internatsionalistid). - Eestlastest sotsiaaldemokraadid olid VSDTP ringkondadega eri meelt rahvuse küsimuses. Nende tegevus oli koondunud 1903 Tartus ilmuma hakanud ajalehe "Uudised" ümber ning juhtivateks tegelasteks olid Peeter Speek ja Mihkel Martna. Nende eesmärgiks oli demokraatliku vabariigi loomine Venemaal ja vähemusrahvuste (st. ka eestlaste) õiguste laiendamine. Peep Reimer 10 3. 1905
seadused. 1989 jaanuar keeleseadus. Veebruaris sini-must-valge riigilipuks. 1989. kodanike komiteede liikumine. Toimus Eesti Kongress Eesti kodanike esindusorgan. 1990 märts valiti Eesti komitee Eesti Kongressi esindusorgan, mille eesmärgiks oli läbirääkimiste alustamine NSVLiga Eesti iseseisvuse taastamiseks. 1990 märtsis kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti iseseisvuse taastamisega. Impeeriumimeelsed jõud reageerisid sellele valulikult. 15.05. 90 üritasid internatsionalistid võimu üle võtta. Liidutehastes algasid streigid, Moskva üritas tugevdada oma survet Eestile. 1991 jaan. Vilniuses, Riias relvastatud kokkupõrked, millega kaasnesid inimohvrid. 1991 märts viidi NSVLis läbi referendum, selle säilitamise kohta. Eestis viidi läbi ennetav referendum: "Kas soovite EV taastamist?" 77,8% vastas jah, sealhulgas 1/3 muulastest. Sellega seoses uue liidulepingu sõlmimist ei arutatud. 20. august 1991. "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest"
*Moskvas kardeti natsionalistliku hüsteeriat ja 1989. a. lõpus NSVL Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja tühistas need. *1990 varakevadel valitud uus Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. *Mais taastati EV nimetus ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. *Moskva ähvardas Eestit majandusblokaadiga ja eriolukorra kehtestamisega. Kohalikud internatsionalistid korraldasid 15. mail 1990 Toompeal kärarikka miitingu, varsti algasid liidutehastes streigid, Moskva eesmärgiks oli sundida Balti riike liidulepingut vastu võtma, et neid taas NSVLga siduda. *1991 jaanuaris rünnati sõjalise jõuga Vilniust ja Riiat, aga Eestini ei jõutud. Kõik see pani muu maailma toetama Baltikumi rahvast. *1991 märtsis toimus Balti riikides ennetav referendum. Eestis vastati küsimusele ,,Kas Teie tahate EV riiklikku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist
jaanuar iseseisvusaega käsitlev näitus). 17. veebruar ENSV ÜN-i Presiidiumi istung, 24. veebruar kuulutati Eesti iseseisvuspäevaks. 23. veebruar Eesti Draamateater sai tagasi oma vana nime. Eesti Vabariigi 71. aastapäev. RR-i ja valitsuse algatusel heisati Pika Hermanni torni 24. veebruar sinimustvalge rahvuslipp; EMS, Eesti Kristlik Liit ja ERSP algatasid Kodanike Komiteede liikumise, "internatsionalistid” moodustasid streigikomitee. Ilmus valitsuse määrus massirepressioonide läbi kannatanute vara tagastamise ja 26. veebruar kahju hüvitamise kohta. 4.–5. märts Interliikumise l kongress. 9. märts Tallinnas mälestati Nõukogude lennuväe pommirünnaku ohvreid. 14. märts Interrinde organiseeritud meeleavaldused. 18. märts Taasasutati Eesti Skautide Malev. ENSV MN-i määrus vööndiaja rakendamise kohta Eesti territooriumil senise 20
15) Balti kett moodustati MRP aastapäeval, 23. augustil 1989. See oli protestiaktsioon: 600km inimketti, milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Üleminekuperiood kuulutati välja 1990. a. 30. märtsil, see pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais hakkasid Eestis kehtima Eesti seadused. 16) Eelmise peale aktiveerisid impeeriumimeelsed jõud oma tegevust. Eestit ähvardati majandusblokaadiga, kuid kohalikud "internatsionalistid" algatasid 1990. aasta mais streike selle vastu. 1991. aasta jaanuaris impeeriumimeelsed jõud "taltsutasid" Vilniuses ja Riias inimesi otsese sõjalise jõuga. 17) Isemajandava Eesti konseptsooni(IME) aluseks oli 26. septembril 1987. a. ajalehes "Edasi" avaldatud ettepanek: "kogu Eesti NSV täielikule isemajandusele". Siis oleks pidanud Eestile tegema oma juhtkond, eelarve ning ka raha. Eesti NSV juhtkond ei pidanud seda õigeks, kuid rahvas pidas. 1989
Juutide ,,jõukus" äratab kadedust. Teravnes majandusprobleemide ajastul. Arvamus, et juudid koguvad jõukust, pärissakslased vaesuvad. Legend: eksisteerib rahvusvaheline juutide salaliit, mille eesmärgiks on juutide ülemvõim maailma majanduses ja poliitikas. ,,Majandusprobleemides on süüdi juudid". III. Poliitiline seletus: juutlus = (rahvusvaheline) bolsevism. Juudid on internatsionalistid = vasakpoolsed: nad on sotsialistid ja kommunistid. Nad on Saksa rahva ja rahvusluse vaenlased. Põhjuseks oli juutide olulisus sotsialismi ajaloos. Juudid olid: Karl Marx, mitmed Vene revolutsiooni juhtivad tegelased (nt Trotski), Spartakistide juht Rosa Luxemburg ja Baieri Nõukogude Vabariigi juht Kurt Eisner, paljud Weimari Vabariigi vasakpoolsed intellektuaalid: kultuuribolsevismi oht.
annaabi.ee 
