ANDRUS KIVIRÄHK Reesi Külmhallik 12.A 17.11.2020 Andrus Kivirähk ◦Sündis 17.08.1970, Tallinn ◦Vanemad ◦32. Keskkool → Tartu Ülikool ◦Eesti Päevaleht ◦Abikaasa Ilona Martson + 3 last Tähtsamad teosed ◦Ivan Orava lood ◦„Rehepapp ehk November“ ◦„Mees, kes teadis ussisõnu“ ◦„Kaka ja kevad“ ◦„Kaelkirjak“ „Rehepapp ehk November“ ◦Ilmumise aasta ◦Edukus ◦Raamatu internatsionaalsus ◦Mängufilm Tegelased ◦Rehepapp Sander ◦Räägu Rein ◦Räägu Liina ◦Kupja – Hans ◦Jaan ◦ Õuna – Endel ◦ Joosep ◦ Luise ◦ Ints ◦ Imbi ja Ärni Olulisemad kohad raamatus ◦Räägu Liina ostab mõisapreili surikleidi ◦Hans näeb noort parunessi ◦Katku saabumine külasse ◦Hans teeb lumest krati TEOSE SÕNUM Eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja õelad, kuid leidub ka erandeid Teose struktuur ja
elada · Puuduvad välised piirangud · Õigusi ei saa ära võtta Otsustusõigus vaid Täielik valimisõigus kõigile Proletariaatidel (töölisklass) aadelkonnale ja riigijuhtidele inimestele pole isamaad, internatsionaalsus Tagurlik (tagasiminek) Kaitsta sõna, trüki, Kõikide maade proletariaadid poliitiline teooria, mis koosoleku, usu ja ühinege muutus 19.saj lõpus südametunnistuse vabadusi, vabamaks mis Prantsuse revulutsioonis kätte võideti Ühiskond, kui organ peab Ühiskond peab lähtuma arenema aeglaselt, igaüksikisiku vabadusest,
kõrgele- nad olid tohutult popid. Urmas ja teater •1978. aastal läks ta tööle Nukuteatrisse •1989. aastal loobus ta näitlemis ametist ja tegeles ainult „Rujaga“. •Hiljem tegi kaasa Noorsooteatris ühes lavastuse „Jonny“ Luule •Ajalukku võiks Alender minna ka poeedina. •Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka satiirilisi tekste. •Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-1985, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvusega. Mälestusi ja muljeid VALDO RANDPERE REIN RANNAP „Temas oli palju omadusi, millega ma üldse ei „Kuigi Alender oli silmapaistev rockmuusik, oli püüdnudki võistelda, vaid ainult vaatasin temas siiski täiesti olemas lüürilisem ja hellem hämmastusega pealt. Üheks selliseks oli see, et pool. Looja ja ka inimesena olid temas need
(Kurzeme), Võnnu (Cēsis), Väina (Daugava), Koiva (Gauja), Turu (Turku), Oudova (Gdov), Pihkva (Pskov). Vastandmõistet – kohalikku ametlikku nime – tähistab sõna endonüüm, vt sama näiterea sulgudes nimed. Kahte või enamat sama objekti kohta käivat nime nimetatakse 2 "Leksikoloogia. Onomastika. Kohanimed". Eesti keele käsiraamat 3 Eesti Keele Instituut. allonüümideks ehk rööpnimedeks. Peale naabrisuhete on allonüümide tekkimise põhjus eelkõige objekti internatsionaalsus. Nt hiigelookean on paljude rahvaste oma: Vaikne ookean, Тихий океан, der Stille Ozean, the Pacific. Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s.o mujal maailmaruumis asuvate objektide nimed . Nt Linnutee, Kaksikud, Suur Peni, Vähk, Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul:
Kui ta kasutas teiste luuletajate loomingut, siis sellepärast, et nende luules oli ka tema luule sees. Urmas on ise seda toonitanud, et väga noorena ta ennast mingi heliloojana ei tundnud, aga laulutekstide ja luuletuste kirjutamist ei häbenenud. Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste. Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-88, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvuslusega. Virve Osila mälestusi Urmas Alenderist Virumaa poetessi Virve Osila viies luuleraamat "Hingelind" on pühendatud Urmas Alenderi mälestusele. Alender lõi suurema osa oma viimastest lauludest Osila sõnadele. Nende vahel valitses mingi seletamatu side, vaatamata sellele, et nad polnud kunagi kohtunud... Ja siis tuli 28. september...1994. Selle päeva kohta on Virve Osila kirjutanud: Pool südamest mul suri sel päeval,
n Uusparempoolsuse mõju, eriti Suurbritannias. Eemaldumine paternalismist ja rahvuslusest. Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad n Koondunud ümber töölisklassi, varemalt pigem võimuga konfliktis. Konkurents populistidega, eriti Ameerika mandril, kes sammuti apelleerisid klassidele. n Töötajate õiguste eest seismine lähendas liberaalidele, samas kontrolli nõudmine tootmise üle eemaldas neist. Internatsionaalsus oli oluline eristav tunnus, st klassi-, mitte rahvussolidaarsus. Rootsi oli erand, kus sotsialistid said stabiilse parlamendienamuse ja enamik soovis toimida läbi olemasolevate institutsioonide. n Pärast 2. maailmasõda taas oluline muutus paljud aktsepteerisid segamajandust ja võtsid omaks keinsismi (J. M. Keynes´i majandusteooria). Seotus ametiühingutega enamuses tugev, v.a. Prantsusmaa. n 1973
1999 anti õigused üle Panamale, kuid USAl on õigus kanalit kaitsta ning hädajuhtudel on USA sõjalaevadel garantii olla eesotsas. IDENTITEET USA IMPERIALISMIS Briti impeeriumi pärandus- “valge mehe koorem” USA erandlikkus (Restad 2012)- USA spetsiaalne ja unikaalne roll maailmas. Erineb juba ajalooliselt vanast maailmast. Esinduslikkuse ja misjonäri identiteet. “City up on a hill”. Teistest riikides kvalitatiivselt erinemine. USA erandlikkus=ühepoolne internatsionaalsus. “USA on alati laieneneud, olnud eeskujuks, suunanud teed ja vaadanud end kui riiki, kes on jumala poolt valitud teisi juhtima ajaloo lõppu”. Võim: USAl on õnn omada võtmeelemente, mis aitavad kaasa võimu laienemisele. (Walt) Geograafiline asend, maavarad, laevatatavad jõed. Võimu õitseng ajal, mil kaitsvatel relvadel olid eelised ründavata relvade ees. (Tuumarelvad) KAPITALISM JA USA IMPERIALISM Kapitalism laieneb loomulikult
• Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi • Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest protsessidest • Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest, definitsioonidest, ülesannet täpsemalt formuleerida jne. • Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod • Kunst: värvi- ja heliõpetus • Ühiskonnaõpetus: füüsika internatsionaalsus • Filosoofia: mateeria ja vaimu, looduse ja teaduse vahekord • Loogika: füüsika on kooskõlas loodusega, seega kõik, mis on kooskõlas füüsikaga, on loogiline • Esteetika: füüsikaseaduste harmoonia • Eetika: füüsika kasutamine inimkonna arengu huvides • Kas noored tahavad füüsikat õppida??? • Paljude jaoks - Pole huvi(tav). • Mis on aga üldse huvitav? • ENE ütleb midagi huvi kohta. Huvi on inimese aktiivne soov millegagi
· Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi · Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest protsessidest · Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest, definitsioonidest, ülesannet täpsemalt formuleerida jne. · Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod · Kunst: värvi- ja heliõpetus · Ühiskonnaõpetus: füüsika internatsionaalsus · Filosoofia: mateeria ja vaimu, looduse ja teaduse vahekord · Loogika: füüsika on kooskõlas loodusega, seega kõik, mis on kooskõlas füüsikaga, on loogiline · Esteetika: füüsikaseaduste harmoonia · Eetika: füüsika kasutamine inimkonna arengu huvides Reemo Voltri · Kas noored tahavad füüsikat õppida??? · Paljude jaoks - Pole huvi(tav). · Mis on aga üldse huvitav? · ENE ütleb midagi huvi kohta
teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi · Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest protsessidest · Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest, definitsioonidest, ülesannet täpsemalt formuleerida jne. · Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod · Kunst: värvi- ja heliõpetus · Ühiskonnaõpetus: füüsika internatsionaalsus · Filosoofia: mateeria ja vaimu, looduse ja teaduse vahekord · Loogika: füüsika on kooskõlas loodusega, seega kõik, mis on kooskõlas füüsikaga, on loogiline · Esteetika: füüsikaseaduste harmoonia · Eetika: füüsika kasutamine inimkonna arengu huvides 3 Reeglina lapsed ei taha füüsikat õppida, sest see polevat huvitav. Mis on aga üldse huvitav
annaabi.ee 
