Lihtasjad ja koostatud asjad. Asjade kogum (nt raamatukogu). Fructus on asjast perioodiliselt eraldatav osa, nt loomade juurdekasv. Valdus faktiline olukord, kus valdaja asja tegelikult võib kasutada ja käsitada, olemata omanik. Elemendid tahe asja enda käes pidada, tegelik asja enda käes pidamine. ERINEV lihtsalt asja enda käes hoidmisest pidamisest. Õiguspärane ja mitteõiguspärane. Heauskne ja pahauskne. Objektiks käibelised asjad. Kaitseks preetorite interdiktid. possessoorsed interdiktid valduse taotlemise, kui varem pole valdust olnud; kaitstakse olemasolevat valdust rünnete eest; kaotatud valduse tagasisaamine. Omandiõigus õigus asja vallata, kasutada, käsutada. kviriitlik omand omand võis kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikisikule. Peregriinide omand maatükid provintsis. Preetorlik omand preetori ediktiga kujunenud omandiinstituut. Provintsiaalne omand. Algne omandamine enne ei olnud kellegi oma
Valdus kaob, kui kaob üks ta elementidest, kas animus või corpus. Valduse kaitseks olid erivahendid. Savigny-saksa kuulus õigusteadlane.arvas, et valdust hakati kaitsma selleks, et riigivõim saaks tõrjuda vägivalda. Ihering arvab, et valdajat kaitstakse, sest ta on tavaliselt ka omanik. Vim vi repellere licet-jõudu võib jõuuga tagasi tõrjuda. Valduse interdikte kolme liiki: 1. Interdicta adipiscendae possessionis so.valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud. 2. Interdicta retinendae possessionis so. Interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu. a. Intedictum uti possidetis-mis käib ainult kinnisvarade-fundus,aedes kohta. b. Interdictum utrubi- rakendatakse vallasasjade suhtes 3. Nterdicta recuperandae possessionis- interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine
õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest. Valduse kaitsevahendid preetorite poolt loodud interdiktid. Possessoorsed interdiktid: o Valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud o Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust rünnete vastu o Interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine OMANDIÕIGUS Omand on suurim õigus, mis omanikul saab olla asja suhtes. Omandiõigus on õigus, mida kaitseb riik oma organitega. Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta. Omanik peab sallima, et
kõigi surnule kuulunud õiguste ülekandumine Tekst 17 (23) 23) Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio. (Paul.) Avalik teadaanne , mis kaotab karistuse asja varguse eest, kui see, kes varastab tagastab omanikule asja neljakorde summa (Iulius Paulus) Tekst 20 (13, 24) 13) Mora accipiendi Vastuvõtmise viivitus Mora solvendi Võlgniku viivitus 24) Interdicta retinendae possessionis Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust Tekst 21 (5, 12) 5) Damnuim emergens et lucrum cessans Vahetult tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu 12) Dictum factum. (Ter.) Öeldud, tehtud Tekst 22 (4, 23) 4) Carpe diem! (Hor.) Püüa päeva 23) Iudex aequitatem semper spectare debet Kohtunik on alati kohustatud silmas pidama erapooletust 4 Harjutus 9
2) valdajat kaitstakse sp, et ta on tavaliselt ka omanik. Peamiseks valduse kaitse aluseks on siiski ühiskondliku korra säilitamine , sest vanimal ajal ja hiljemgi veel püüti valdust kaitsta vägivaldsete rünnete puhul jõuga põhimõttel - jõudu võib jõuga tagasi tõrjuda. Inderdikt - paavsti keeld kiriklikke talitusi pidada. Roomas oli possessorseid interdikte kolme liiki: 1) valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud. 2) interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu. (siia kuuluvad nt kinnisvara ja vallasasjade suhtes rakendatavad asjad) 3) interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine. (keeld vägivalda tarvitada) Interdikte rakendati ka muude asjaõiguste, näiteks servituutide puhul. servituut- võõra kinnisasja piiratud ulatuses kasutamise õigus
Valdus kaob, kui kaob üks ta elementidest, kas animus või corpus. Valduse kaitseks olid erivahendid. Savigny-saksa kuulus õigusteadlane.arvas, et valdust hakati kaitsma selleks, et riigivõim saaks tõrjuda vägivalda. Ihering arvab, et valdajat kaitstakse, sest ta on tavaliselt ka omanik. Vim vi repellere licet-jõudu võib jõuuga tagasi tõrjuda. Valduse interdikte kolme liiki: 1. Interdicta adipiscendae possessionis so.valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud. 2. Interdicta retinendae possessionis so. Interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu. a. Intedictum uti possidetis-mis käib ainult kinnisvarade-fundus,aedes kohta. b. Interdictum utrubi- rakendatakse vallasasjade suhtes 3. Nterdicta recuperandae possessionis- interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine
d) preetori erikaitsevahendid Lisaks formula’te koostamisele võis preetor ka ainuisikuliselt teha teatud otsuseid, mis rajanesid talle rahva poolt antud võimule. Lahtine on küsimus, kas need olid tegelikult täitmiseks vabatahtlikud või samaväärsed kohtuotsustega. Ka need on jagatud teatud gruppidesse. Kõigepealt 1) interdicta – interdictum’ga andis preetor hageja palvel kostjale kas mingi keelu või korralduse, kui hagejal oli oma nõudeks õiguspärane alus. Need interdiktid olid formula’ga sarnased. Nad koosnesid samuti lühikestest lausetest, milles sisaldusid ka kaebuse aluseks olevad faktid. Näiteks keelatakse kostjal hageja poolt veatult omandatud asja valdust omaabi korras ära võtta. Või kästakse kostjal anda hagejale tagasi tema veatult omandatud valdus, mille kostja vägivaldselt ära võttis. Kui kostja kuuletub vabatahtlikult, on kõik korras, kui mitte, siis algatakse tavaline tsiviilprotsess.
oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11] Marsiliuse Paduast (Paduas 1280-1342/43 Rostockis)[kaart Hansa L] [Paduas oli a-st 1222 ülikool, M-se ajal vaba linnakommuun, 1405 Veneetsia alla.] M-e ideed tähistasid keskaja poliitilise vaimu lõppu ja modernse poliitilise mõtte algust. M. oli mh Pariisi ülikooli rektor. Teos Defensor pacis. M. häbimärgistas paavstivõimu (interdiktid, kirikust väljaheitmised) ja süüdistas teda Itaalia hädades (kuriteod, sõjad, korruptsioon). Riik peab M-se arvates tegelema oma asjadega sõltumatult kiriklikust sekkumisest. Paavst Johannes XXII kuulutas ta ketseriks. 1325-27 pidi M lahkuma Pariisist ja otsima asüüli Baierist. Kuid rahva tahtel võim vahetus, M-le kaitset pakkunud Baieri kuningas Ludwigist sai Saksa keiser ning Johannes XXII kuulutati antipaavstiks. Marsilius nimetati Rooma vikaariks
annaabi.ee 
