kunstile, kuid laiaulatuslikum. Termin ,,rikas meedia" (rich media) on multimeedia sünonüüm, mida kasutatakse interaktiivse meedia kohta. Hüpermeediat võib pidada ühe kindla multimeedia rakenduseks. Multimeedia kategoriseerimine Multimeedia võib laiemalt jagada lineaarseks ja mitte-lineaarseks kategooriaks. Lineaarse sisuga multimeedia toimib ilma igasuguse juhtimiskontrollita vaataja poolt (nt kinofilm). Mitte-lineaarne sisu pakub kasutajale interaktiivsust kontrollida protsessi (nt arvutimäng). Hüpermeedia on mitte-lineaarse sisu osa. Multimeedia esitlus saab olla otseülekanne või lindistus. Lindistatud esitlus võib võimaldada interaktiivsust läbi navigatsioonisüsteemi. Otseülekanne võimaldab interaktiivsust läbi esitleja või esitaja interaktsiooni. Multimeediumid Heli Heli on oma olemuselt võnkumine, mida inimese kõrv suudab kuulda Heli iseloomustavad suurused on:
teiste seast esile tõsta. Seetõttu on näiteks autodega tegeleval ettevõttel võimalik oma reklaami näidata just nendel lehekülgedel, mida tema potentsiaalne klient külastab. Kolmandaks saab Interneti kaudu edastada määratult mahukamat informatsiooni kui traditsioonilises meedias. Näiteks ajalehte reklaami ostes peab paratamatult leppima piiratud sõnumiga kindlal pinnal, Internetis on reklaamile klikkides võimalik ammutada lõputult informatsiooni. Neljandaks pakub Internet interaktiivsust - kui traditsioonilises meedias jääb suhtlemine tarbija ning sõnumit edastava firma vahel ühesuunaliseks, siis Interneti puhul toimub pidev tagasiside tarbija saab operatiivselt reageerida. Kogemused näitavad, et seda võimalust kasutatakse aktiivselt. Firmat, kes on loonud endale kodulehekülje, kuid seda oma turundustegevuses ära ei kasuta, võib võrrelda kaupmehega, kes on ehitanud endale kuhugi metsakülla kaupluse aga seda mitte kellegile ei ütle
Kui inimesel on juba olemas arvuti, aga telekat mitte, tundub loogiline kasutada PC-d mõlema eest. Televisiooni vaatamine arvutist annab ka üsna palju võimalusi. Arenenumad lisad nagu time shifting (võimalus peatada telekaader nagu videokaader ja hiljem jätkata vaatamist poolelijäänud kohast) ja saadete digitaalne salvestus on kaartide müügiedule muidugi suuresti toeks. Need võimalused teevad telekavaatamise mugavamaks, lisades pisutki interaktiivsust muidu nürisse puldiklõpsimisse. Loomulikult on ka miinuseid. Arvutikuvarid on enamikel juhtudel palju suurema resolutsiooni ning sagedusega kui telerid, mistõttu kaabliühenduse hälbed tulevad eriti selgelt esile. Televiisor neid üles ei võtaks - eriti põhjusel, et seda vaadatakse tavaliselt kaugemalt. Alati saab ju ka monitori kaugemalt vaadata, aga resolutsiooni tõstmisel tekivad hälbed siiski ja kaugus ei pehmenda neid piisavalt, sest pilt on parim ikka
Nad teevad seda ajal, mil kasutajad on millegi muuga hõivatud. Nad ei otsi liigset informatsiooni ega jäta märkamata midagi olulist, kus see ka ei asuks. 23. Mida võimaldab interaktiivsus ja milleks teda kasutatakse? Interaktiivsed programmid võimaldavad mittelineaarset navigeerimist multimeedia sisus, mis võib sisaldada teksti, liikumatuid ja liikuvaid pilte, heli ja videot. Kasutajale antakse osalemisvõimalus küsimustele vastamise, valikute tegemise jne kaudu. Interaktiivsust kasutatakse selleks, et · täiustada galeriide väljapanekuid muuseumides; · esitada informatsiooni põnevalt ja kaasakiskuvalt; · muuta veebis demonstreeritav materjal puuetega inimestele (kaasa arvatud vaeglugejad) paremini kättesaadavaks; · esitada interaktiivseid eõppe harjutusi, mis õppurit ka "testivad"; · võimaldada kasutajal teha kaastööd ja luua sisu;
3.2. Veebinar Veebiseminar e. veebinar on veebi vahendusel toimuv seminar, mis viiakse läbi veebilehitsejat ning audio- ja videovahendeid kasutades. See on tavaliselt ühepoolne või piiratud auditooriumipoolse interaktiivsusega. Koostöö võib seisneda küsimuste- vastuste sessioonis. (E-õppe termineid) Veebinariks võib nimetada ka Mainori Kõrgkooli videoloenguid. Seal esitatakse varemsalvestatud loengud ja nendega sünkroniseeritud slaidid VBrick tehnoloogia abil. Interaktiivsust annab küsimustefoorum ja küsimustikule vastamine (arvestus). 3.3. Videotelekonverents VTC Videotelekonverents (VTC)- kasutatakse professionaalset teletehnikat, videovoo reaalaja pakkimine on samadel põhimõtetel (kooder-dekooder), kuid on pakkimistase on kõrgem, tavaliselt 1:500. Info liigub üle avaliku interneti või kohtvõrgus. Ülekande teostamiseks on kahte tüüpi süsteeme: 1) Eriseadmtk-õvnjouüheasltikngvjuHDmra(PTZce).Konsdlibvktjmu,har oei.Snkgslüdatumrf,TV-oivõkpejngd
ruumi rahakotis. Kui inimesel on juba olemas arvuti, aga telekat mitte, tundub loogiline kasutada PCd mõlema eest. Televisiooni vaatamine arvutist annab ka üsna palju võimalusi. Arenenumad lisad nagu time shifting (võimalus peatada telekaader nagu videokaader ja hiljem jätkata vaatamist poolelijäänud kohast) ja saadete digitaalne salvestus on kaartide müügiedule muidugi suuresti toeks. Need võimalused teevad telekavaatamise mugavamaks, lisades pisutki interaktiivsust muidu nürisse puldiklõpsimisse. Loomulikult on ka miinuseid. Arvutikuvarid on enamikel juhtudel palju suurema resolutsiooni ning sagedusega kui telerid, mistõttu kaabliühenduse hälbed tulevad eriti selgelt esile. Televiisor neid üles ei võtaks eriti põhjusel, et seda vaadatakse tavaliselt kaugemalt. Alati saab ju ka monitori kaugemalt vaadata, aga resolutsiooni tõstmisel tekivad hälbed siiski ja kaugus ei pehmenda neid piisavalt, sest pilt on
sobivad videod ja filmiklipid või terve õppefilm rikastab ja on emotsionaalselt atraktiivne õppematerjal. Filmide kasutamisel on otstarbekas nii enne kui ka peale filmi vaatamist teha arutelu ja analüüsida, mida antud filmist on õppida, millised on järeldused ja rakendamisvõimalused töökontekstis. 3) E- õpe- meetod, kus õpe toimub erinevate tehnoloogiliste keskkondade abil. Spetsiaalselt loodud e- õppe materjalid võimaldavad interaktiivsust ja on õppijale mugavad ning atraktiivsed kasutada. Samas võib e- õppe olla ka iseseisvaks õppeks koondatud e- materjalide ja praktiliste ülesannete kogum. E- õpe peamiseks eeliseks on õppija individuaalsete vajadustega arvestamine- õppija saab ise planeerida oma aega, kohta, valida endale sobiva tempo ja kasutada materjale korduvalt. Lisa väärtuseks on erinevate õpikogukondade
26. Milline ribareklaam on hea ja „töötab”? Millega seda mõõta/mis näitajad seda headust iseloomustavad? Otsimootorites kasutatakse võimalusel tavapäraseid graafilisi bännereid (näit: neti.ee).Mitmetes otsimootorites on graafilised bännerid kasutatavuse huvides keelatud(Google.com). 1) Väga laialt kasutatavad 2) Lihtne reklaamimeetod 3) Visuaalne atraktiivsus 4) Võivad sisaldada multimeediat, interaktiivsust 5) Levinud standardlahendused Ribareklaami headus sõltub sellest, kui hästi reklaam talle seatud turunduseesmärki täita suudab. Ribareklaam peab ühelt poolt olema silmatorkav, et äratada huvi. Teisalt peab üldise Internetis vohava reklaamiuputuse valguses reklaami sihtrühma kitsendama ning pakkuma kontekstipõhiseid lahendusi (reklaami kuvamine erialalehtedel, temaatilistes kataloogides, teatud otsingutulemustes).
Tekstide liigendamiseks kasutatakse erineva kõrgusega lõiguvahesid. Erandiks on autori ja allika andmete eraldamine põhitekstist. 9. Taustamustreid ei kasutata. Graafika töötlemisel kasutatakse programmi IrfanView. 3.2.3 Animatsioonid Animatsioonide loomisel on plaanis kasutada programmi Micromedia Flash. Flash animatsioon võimaldab luua vektorgraafilisi kujundeid (allalaadimine võtab vähem aega, kui rastergraafika), lisada heli ja interaktiivsust. Samas ei ole Flash vaadatav vanemate interneti lehitsejatega. Seepärast võib Flash animatsioone kasutada täiendava illustreeriva materjalina – sarnane info peab olema kättesaadav ka teksti ja staatilise illustratsioonina. Flash animatsioonina on plaanis luua näiteks avaskeem. Põhjenduseks efektsem ja kiiremini avanev illustratsioon. Alternatiivina võib kaaluda klikitava kaardi (image map) loomist. Teiseks on plaanis interaktiivsete ja helindatud animatsioonidena luua mõned näited
annaabi.ee 
