korra muusikatundides. Tunde oli kahte tüüpi. Neist esimeses õpiti ise löökpillidel muusikat tegema ja lauldi lühikesi salmikesi koos sinna juurde käivate liigutustega. Teises tunnis mängisid vanemad koos lastega mängunurgas ning taustaks kõlas lindi pealt lastelaulude salvestusi. Enne muusikatundides käima hakkamist olid kõigi laste sotsiaalsed oskused ühel tasemel. Samuti polnud keegi neist varem üheski muusikaringis käinud. Selgus, et lapsed, kes osalesid interaktiivses muusikaringis, kus lauldi ja tegeleti musitseerimisega, näitasid varem üles suuremat tundlikkust muusikas kõlavate helikõrguste muutuste suhtes, kui need, kes olid passiivsed kuulajad. Iseäranis meeldisid lastele klaveripalad, mis püsisd ühes helistikus. Seevastu lastel, kes tegelesid lihtsalt muusika taustaks kuulamisega, niisuguseid eelistusi ei tekkinud. Ka nende aju reageeris muusikale erinevalt. Interaktiivsetes tundides osalejate aju
kindlasti ka nooremad ning täiskasvanud, kellel kooli lõpetamisest juba aega möödas. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel on eesti keel üks esimestest Codecademy ametlikest töökeeltest pärast inglise keelt. ( http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/uudised/maailmas- populaarne-programmeerimisvahend-nuud-eesti-keeles 1.05.2014) 1.1. Codecademy on 2011. aastal New Yorgis loodud idufirma(start-up), kes lõi esimese sellelaadse veebipõhise tasuta e-õppekeskkonna, kus interaktiivses vormis saab erinevaid programmeerimiskeeli õppida. Valida saab kuue keele vahel: Python, PHP, jQuery, JavaScript, Ruby ja HTML/CSS. Codecademyl on üle maailma 24 miljonit kasutajat. ProgeTiiger internetikeskkonnas on e-õppe moodulid õppijale ning abimaterjalid õpetajatele. Java Script koolitus on Progetiigri programmis märgitud edasijõudnute koolituseks, kuid arvasin, et saan selle läbimisega hakkama.
1984). The notion of the significance of purpose- or telecology- of pictorial behavior in the discourse about development of graphic abilities has been at the center of a map- like model of development that has emerged as an alternative to the traditional stage models (Darras & Kindler, 1996: Kindler & Darras, 1997a, 1997b, 1998). Selles mudelis käsitletakse kujundlike kujundite tekkimist ja arenemist kui semiootilist protsessi, mis toimub interaktiivses sotsiaalses keskkonnas ja viib pildilise kujutamiseni, mis võib endas sisaldada ühte või rohkemat väljendusviisi. Selline raamistik tunnustab psühhobioloogilisi tegureid, mida võib leida pildilise kujutamise arengus, rõhutades samas kultuuri rolli konkreetsete piltsüsteemide valideerimisel või tühistamisel. See kujutab endast katset dekoloneerida diskursust kunstilisest arengust, osutades maaliliste repertuaaride kasulikkusele ja väärtusele,
.. Mitmekesine kultuurielu ning kontrastiderohke atmosfäär (kus mujal võiksid näha klaasist ja terasest pilvelõhkujat vaatamas üle keskaegsete katuste?) ja väikesed vahemaad meelitavad Tallinnasse igal aastal tuhandeid turiste. Jaluta keskaegses vanalinnas, Kadriorus, Nõmmel, Kalamajas ja meeldivalt jalakäijate valduses olevas Rotermanni kvartalis; külasta Tallinna loomaaeda ja botaanikaaeda; veeda perega aega mõnes interaktiivses muuseumis, Energia Avastuskeskusest traditsioonilise ajaloomuuseumini; naudi luksuslikku õhtueinet tipptasemel restoranis; lõbutse trendikates ööklubides; vali õhtuks kontsert või teatrietendus; külasta Euroopa parimate hulka valitud jõuluturgu või veeda rannapuhkust võimalusi on uskumatult palju! Kui Tallinn juba liiga tuttav tundub, saad alustada üpris puhta lehena, kui osaled mõnel ekskursioonil või teed
kahepoolsele DVD-ROM-ile kuni kaheksa tundi digitaalset videopilti ja heli. MPEG (Moving Picture Experts Group)- töötab ISO (International Standards Organization) ja IEC (International Electro-Technical Commission) ühise juhatuse all. Grupi tegevusvaldkond on arvuti abil esitatavate liikuvate piltide (digitaalse video) ja sellega seotud heli kompressioonide/dekompressioonimeetodite standardiseerimine. MPEG-pakkimine Esimene standard MPEG-1 valmis 1992. aastal. Seda kasutatakse interaktiivses multimeedias videomagnetofoni kvaliteediga pildi (video) ja CD kvaliteediga heli edastamisel. MPEG standardid näevad ette pildi ja heli omavahelise sünkroniseerimise. MPEG-1 on teostatud firmade Philipsi ja Sony poolt loodud standardis CD-I (Compact Disc- Interactive). Peale selle toetab MPEG-1 kümneid tuntud firmasid. MPEG-2 valmis 1994. aasta kevadel, kuigi mustandi kinnitas ISO juba 1993. aasta sügisel. MPEG-1 erineb MPEG-2-st peamiselt selle poolest, et MPEG-1 ei toeta suuremat andme-
A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924 1925, projektijuht Marin Laak, ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920. aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja
A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924 – 1925, projektijuht Marin Laak, ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920. aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja
Taasisesisvumisaeg o Annus, E, L.Epner, A.Järv, S.Olesk, E.Süvalep, M.Velsker, Eesti kirjanduslugu, Tallinn 2001 o Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008 Digitaalsed keskkonnad o ERNI ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924-1925, projektijuht Marin Laak. ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920.aastaid interaktiivses keskonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. ERNI sisaldab raamatukogu, kriitikaantoloogiat, fotogaleriid, autorite tutvustusi, kirjanduslike terminite sõnastikku ja ajatelge. 33.Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme Varasemad kirjanduslood olid kontekstikesksed lähenemised. 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, üksikonnakeskne marksism,
annaabi.ee 
