hulga vähenemine ning vee ja soola kadumine higistamise tagajärjel. Minu kehas toimub jooksmise tõttu homöostaas- sisekeskkonna stabiliseerumine. Selle käigus südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus ning vastavalt langeb ka vere pH. Need muutused registreeritakse veresoontes asuvate kemoretseptorite poolt, mis annavad signaale hingamiskeskusele, et intensiivistuda gaasivahetust. Selle tagajärjel viidakse kudedesse rohkem hapnikku ja eemaldatakse süsihappegaas. Nagu teadagi, lähevad inimesed sporti tehes näost punaseks. Seda sellepärast, et vereringe nahas intensiivistub. Jooksmise tulemusena tekib kehas liigne soojus, mis tuleb eemaldada. See toimub tänu sellele, et veri kannab soojuse naha pinnale, kus seda on võimalik üle kanda keskkonda. Niisamuti suureneb jooksmise ajal higistamine. Selle käigus eritavad
Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Metsakultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust 2) Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas 3) Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon 4) Metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel. Külvi eelised: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem.
1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamiseks ja puude istutamiseks; 2) seemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvavad metsakasvukohatüübile vastavad puuliigid, mille kogus tagab uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada vaid metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega. Metsakultiveerimine on vajalik: 1) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas; 2) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon; 3) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada:
väävlioksiidide, toimel. Kiirendatud korrosiooni põhjustab ka kloriidide esinemine lahuses (tänavate soolamine jää eemaldamiseks talvel, merevesi jne). Korrosiooniprotsessid võivad toimuda metalli pinnal, punktkorrosioonina või ka erinevate metallide piirpinnad. Korrosiooni saab vältida: · kattes terase pinna kattekihiga ( tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; · moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. Korrosiooniprotsess võib intensiivistuda või kulgeda selektiivselt juhul, kui meil on tegemist erinevate metallide ühendustega. Näiteks, kui kasutada koos kuumtsingitud terast ja tavalist terast, võib tekkida tsingis korrosiooniprotsess. Roostevabad terased (stainless steel) moodustavad rauasulamite selle hulga, mis sisaldavad vähemalt 12-25 % kroomi (Cr). Kroom moodustab püsiva oksiidikihi ja sellega muudab sulami püsivaks väliskeskkonna mõjutustele. Teised sulami elemendid nagu nikkel (Ni) ja
vähemalt 1000 0,5 m KU, 1500 0,5 m MÄ, 1500 0,5 m TA või 1000 1m muud metsa uuenenuks loendavat peapuuliigi taime. Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: o kui lähimate aastate jooksul ei teki elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust o pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vahetumist mittesoovivas suunas o raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sn, kr, kkt) või erosioon (sm, kn kkt) o metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Külvi eelised: o Lihtsam o Odavam o Parem mehhaniseerida o On tagatud juurte normaalsem areng Istutamise eelised: o Kordamineku tõenäosus suurem o Uuenemine kiirem
istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril
teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Metsakultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige
või raiest arvates. (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale * Männil keskmiselt 3500- 6000 tk/ha Metsa uuendamise võtted on: mittesobivate puuliikidega); *Kuusel 4-aastaste istikute korral 1700-3000 tk/ha. 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine *Lehist kui valgusnõudlikku puuliiki 1000-1500 külvamise ja puude istutamise (sinika, karusambla kkt.) või erosioon tk/ha. võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele (sambliku, kanarbiku kkt.); *Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha. kaasaaitamiseks; Metsa raiumise järel intensiivistub Puuliigi valik
Metsa uuendamiseks võib raiuda koridore ja häile kuni 8 m kõrgusesse noorendikku. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja
annaabi.ee 
