- suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi? · Kas ja millisel määral sõltub intelligentsusest inimese edukus ja toimetulek?
Jumalast kõrgemat pole võimaik mõelda. Ja sellega, et inimene saab aru lausest 'ma ei usu jumalasse', on tekkinud arusaamine jumalast. Mitte eksisteerivast pole võimalik mõelda. Kui mõtleme, peavad nad olemas olema. Kas nad on olemas füüsilisel kujul, on ise küsimus. Enne kui jumal lõi maailma, oli see ideena jumala vaimus olemas. Kõik, mis on tekkinud, on ürgmõtete koopiad. Inimhing on jumalanäoline ja sel on kolm võimet: mälu (memoria); tunnetus(intelligentia); armastus (amor). Inimene on loodud jumalat kui kõrgemat väärtust armastav. Nimetab kolme tõetasandit: igavesed jumalast ehk ideed; asjade (niivõrd tõesed, kui palju langeb kokku jumalikega); mõtlemise ja väidete (..... kui palju langeb kokku asjade tõega). Mis on tõde - üksnes vaimus arvatav õigsus. 2. G.W. Leibnitz ja tema õpetus monaadidest Universaalne õpetlane omal ajal, akadeemia omaette. Skolastik ja antiikfilosoofiat tundis hästi, tõlkis Platoni teoseid
· Jeesus on eeskuju ja tervendav rohi meie hingele. · Inimene Ta on inimese juures Püha Vaimu läbi. · Inimene on "ihust ja hingest koosnev mõistusega · Tõe otsimise tee substants". Seejuures Augustinus eelistab hinge. · "Miks sa tahad väljas hulkuda? Pöördu · Inimene sisemaailm koosneb teadvuse (memoria), iseendasse, sest sisemuses elab tõde?" mõistuse (intelligentia) ja tahte (voluntas) ühtsusest. · See on tee meelelisest välismaailmast (foris) · Otsustava tähtsusega seejuures on tahe. inimvaimu sisemaailma (intus) ja sealt edasi südame südamesse (intimum cordis): Jumala kui · Tahtevabadus ja predestinatsioon tõe aluspõhja juurde. · Soti munk PELAGIUS esindas seisukohta, et
· Intelligentsuse all peetakse tavaliselt silmas inimeste maksimaalset sooritust. See ei tähenda, et inimene peaks kogu oma võimete potentsiaali pidevalt rakendama. Samas on selge, et keskmisest kõrgema maksimaalse soorituse tasemega inimeselt nõuavad ka lihtsamad ülesanded väikesemat vaimset pingutust ning tema vaimne tegevus on seetõttu efektiivsem Intelligentsuse määratlemine · Intelligentsus on rahvusvaheline termin vaimsetele võimetele. See tuleneb ladinakeelsest sõnast intelligentia, mis tähendab arukust, taibukust ja üldist vaimse arengu taset. · Seega ei ole intelligentsus mitte raamatust loetud tarkus, hea mälu või eeskujulik õppeedukus koolis, vaid sügavam ja üldisem võime asjadest aru saada, kohaneda olukorraga, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. 52 silmapaistva uurija üksmeelne määratlus (Gottfredson, 1997) Intelligentsus on väga üldine vaimne omadus, mis muude asjade kõrval eeldab võimet arutleda, planeerida, lahendada
• Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 49 50 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid • Uudistav süsteem • Hirmusüsteem • Raevusüsteem • Paanikasüsteem Emotsioonide areng • H. Harlow katsed ahvidega (1950) • Kontaktivajadus • Lateralisatsioon • Rõõmus vs kurb nägu (Öhman) Vaimsed võimed e intelligentsus Vaimne võimekus ehk intelligentsus • Intelligentia (lad.k.) - arukus, taibukus • Üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime ( David Wechsler, 1975) Charles Darwin- Francis Galton • 1865 avaldas F. Galton artikli “Talendi ja iseloomu pärilikkus” • General intelligence (üldintelligentsus) • Eugeenika Intelligentsustestid • Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857– 1911) • Binet ja Simon Intelligentsuse skaala
! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli
! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton – tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine – millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli
Ise oli universaaliate küsimuses realist; ütles, et üldmõistetel on suurem reaalsus kui üksikmõistetel. Keskaja filosoofia põhiprobleem on universaaliate küsimus. Realistid õpetasid, et üldmõisted on kõige tähtsamad. Kirik ise peab oma positsiooni kriitiliseks realismiks. Enne kui Jumal maailma lõi, oli see ideena tema vaimus. Ürgpildid on Jumala sisemine kõne, nende koopia sõna näol. Inimese hing on Jumala näoline, seisneb järgmises: 1)mälu (memoria); 2)tunnetus (intelligentia); 3)armastus (amor)Imago Dei. Jumala näolisusest on palju literatuuri. Inimene on ratsionaalne, mõtlev, loominguvõimeline olend. Sel sajandil on rõhutatud suhteid (mina-sina suhte olulisust). Inimene on loodud hindama Jumalat kui kõrgeimat väärtust. On 3 tõe tasandit: 1)igavesed tõed Jumalas; 2)asjade tõde, mis seisneb nende ühtelangemises Jumaliku tõega; 3)mõtlemise ehk väidete tõde, mis seisneb väljendite kokkulangevuses asjadega
annaabi.ee 
