väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada. Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks lubatud piiri ega ühest pistikupesast võetav summaarne voolutugevus 15 amprit. ATXi toiteplokid on AT omast erineva juhtmeotsikuga. ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt. Samuti on teistsugune
Tänapäev Viimase aja kõige tähtsam leiutis, ilma milleta ei oleks tänapäevane infoühiskond võimalik, oli loomulikult bipolaarse transistori leiutamine aastal 1947. aastal John Baarden, Walter Brattain ning William Shockley poolt. Sealtmaalt hakka elektroonika ning kõigi sellega seotud alade plahvatuslikult kiire areng: 1957. leiutati esimene personaalne arvuti (IBM 610), 1959. aastal loodi esimesed integraalskeemid. Töökindlate ja võimekate arvutite loomine muutis elu küllaltki mugavaks. Väga paljud rasked ja tüütud töökohustused sai nüüd üle anda arvutile. Erinevalt inimesest arvuti ei eksi, ei nurise ja on odav ülalpidada. Seega arvutite leiutamisega algas väga lai tööstuslike protsesside automatiseerimine. Veel suurema tõuke andis tööstuse ning tootmise automatiseerimisele
positiivne pinge, mis läbib ja-ei elemendi kontrollerisse, mis juhib transistori lülitust [3]. 3. Toiteploki koostamine ja komponentide arvutused Toiteplokk koostati joonisel 2.1 toodud elektriskeemi alusel. Toiteplokk koosneb kahe sekundaarmähisega transformaatorist T1; kahest täisperioodalaldist D1 ja D4 ning aladile järgnevatest silukondensaatoritest C1 ja C3; Impulss-stabilisaatori moodustavad integraalskeemid U1, U2 ja paispoolid L1, L2 ning silukondensaatorid C2, C5; paispoolide vool kulgeb peale integraalskeemis lülititransistori sulgumist läbi Schottky siirdega alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse tunnusjoonega potentsiomeeter P1 ja püsitakistid R1, R2. Kondensaatorid C2, C5 peavad olema madala impedantsiga (Low ESR) elektrolüütkondensaatorid, kuid siiski tuleb nad
Transisor: 1947, Bell Telephone Laboratories, William Shockley Samuel: 1952, esimene AI programm(kabe) Shockley semiconductor: 1955, William Shockley -----> Fairchild Semiconductors 1957 Fortran: 1957, FORmula TRANslator, proge keel mis kasutab loope Sage: 1958, sõjaväe radarivõrk Texas instruments: 1954 - esimesed silikon transistorid, hiljem integraal skeem. Integraalskeem: 1958, Kilby, esimesed integraalskeemid Cobol: 1960, common business oriented language Lisp: 1960, AI jaoks proge keel Pdp-1: 1960, esimene ekraaniga arvuti, DEC poolt tehtud System 360: 1964, IBM, arvuti Moore’i seadus: Transistorite arv kiibis double’b iga 2 aastaga Intel: 1968, Gordon Moore Amd: 1969, Sanders Engelbart: Arvuti hiir Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor
a. jaanuaris Robert Noyce Fairchild Semiconductori laboratooriumis. - IV põlvkond (1980-...) – väga suured mikroskeemid (VLSI) 3. Milleks on võimeline transistor (2 tegurit) - Transistor suudab väikese signaaliga kontrollida palju suuremat signaali (võimsuse mõttes). - Transistor suudab väljundit kontrollida proportsionaalselt sisendiga – võimendi. Samas on ta võimeline toimima ka switchina. 4. Mis asi on wafer? - Räni plaadid, millele toodetakse integraalskeemid. 5. Mida ütleb Moore seadus? - Ühele ränikristallile paigutatavate transistorite arv kahekordistub iga 18 kuuga. 6. Mis on aadressi- ja andmesiin? - Aadressisiin (Address bus) - Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda - Andmesiini laius (Data bus) - Andmesiini kaudu samaaegselt edastatavate
1646-1716 - Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, Riistvara: Füüsilised, käegakatsutavad osad. teenused pannakse kokku lihtsamatest;tulemuseks lahutas, korrutas, jagas. 1988 Arpanet(morris)nö viirus netis. Näited: klaviatuur, monitor, integraalskeemid on alternatiivsete lahenduste võimalus ja jms.Tarkvara: Programmid ja andmed. Programm süsteemide mitmekihiline ehitus). 2. kõik on 1989 inteli 80486, AOL(America online) Applile ja on jada instruktsioon
sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. 1994 – NCSAst tekib Miks opsüsteem?Arvutit saaks programmeerida elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t). Näited: klaviatuur, monitor, integraalskeemid Netscape(clark,Andreessen)brauser massidesse. jms.Tarkvara: Programmid ja andmed. Programm ka ilma opsüsteemita. Sel juhul:oleks iga on jada instruktsioon.Algoritm on täpne samm- programmi tegemine palju raskem kui opsüsteemi 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4
kui käivitusvool ei ole teada Jsn= 5xJn Raskendatud tingimused Jsn=(3,13-2,5) Jn TÖÖ NR.2 Elementide tähised elektriskeemis A Seade (võimendi,telejuhtitav seade, releelise kaitse) B Mitteelektriliste suuruste muundur elektrilisteks ning vastupidi (nende hulka ei kuulu toiteallikad ega genekad) (väljuhääldi,mikker,termotundelikud seadmed) C kondensaator D integraal ja mikroskeemid (mäluseadmed ,loogilised elemendid, viivituselemendid, analoog- ja numbrilised integraalskeemid) E erinevad elemendid (valgustusseadmed, kütteseadmed) F lahendid, kaitseseadmed (diskreetsed voolu ja pinge kaitse elemendid, sulavkaitse, lahendid) G generaatorid, toiteallikad (patareid, akumulaatorid, el.genekad, voolu allikad) H indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid) K relee, kontaktor, magnetkäiviti (voolu, pingerelee, termorelee, algrelee) L induktiivsus, drossel (luminifoorvalgusti drossel)
püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada. Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks lubatud piiri ega ühest pistikupesast võetav summaarne voolutugevus 15 amprit. ATX-i toiteplokid on AT omast erineva juhtmeotsikuga. ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt
andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Protsessor (CPU- central processing unit) on siseseade, mis oskab täita etteantud hulga käske, manipuleerida andmetega.Tihti peetakse arvutisüsteemi kõige tähtsamaks osaks, mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist jõudlust kõige enam. Tänapäeva arvutites on kasutusel mikroprotsessorid . Mikroprotsessorid on integraalskeemid, mis koosnevad enamikus väljatransistoridest. Kõige lihtsama käsitluse järgi koosneb üks protsessor juhtseadmest, registritest ja aritmeetikaseadmest. Juhtseade dekodeerib käsu ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused käsu täitmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. Aritmeetikaseade (ALU) suudab teostada arvutustehteid etteantud andmetega. Kõige lihtsamalt suudab
3.6.3 Sümistor e. sümmeetriline türistor 3.6.4 Suletav türistor 3.6.5 Türistoride kasutamine jõuelektroonikas Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 1 3.1. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtseadised on elektroonikas kasutatavad seadised, mille töö põhineb pooljuhtide omaduste ärakasutamisel. Pooljuhtseadiste hulka kuuluvad näiteks pooljuhtdioodid, türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1. Mõnede materjalide paiknemine eritakistuste skaalal [6]. Kui valmistada kolmest erinevast materjalist - vask Cu (metall ja elektrijuht), puhas räni Si i (pooljuht; indeks i tähistab omajuhtivusega puhast pooljuhtmaterjali) ja polüvinüülkloriid (PVC, dielektrik) - igaühest varras pikkusega 1 m ja ristlõikega 1 mm2,
10 Elektronlambi kesk. eluiga 500 tundi. Esimesel numbrilisel (digitaalsel) arvutil (USA) umbes 2000 lampi. Arvuti tõrgeteta tööaeg 15 min.! 1948.a. USA Pooljuhttrioodi leiutamine. Ge transistor D.Bardin, W.Brattain, W.Schokly Nobeli preemia laureaadid. 1949.a. transistorid NSV Liidus. 1960.a. kuni tänaseni transistorelektroonika. 1960.a. 1970.a. diskreetsed transistorid. 1958.a. USA esimesed integraalskeemid (IC), D.Kilby R.Noice. 1962.a. algab integraallülituste seeriatootmine. 1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element? Elektronlamp, kondensaator, induktiivsus, takisti, transistor, diood. ELEMENDI BAAS: I tase ............... diskreetsed elemendid
annaabi.ee 
