Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud klaver(1722, 1744), Brandenburgi kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14.04 1759 ) - helilooja, organist, viiuldaja, kirjutas algul põhiliselt ooperimuusikat, asetas raskupunkti hingeelamusele, viimaseil elukümnendeil kirjutas oratooriume (ajaloo-ja piibliainelised), tõi uut ka instrumentaalmuusikasse. Tuntumad teosed Rinaldo ( 1711), Rodelinda (1725), Julius Caesar (1724), Xerxes (1738), Messias (1742), Simson ( 1743), Juudas Makabeus 1746), Almira ( 1705), Veemuusika (1715-17 ).
,,Poeetilised ja religioossed harmooniad" 400 etüüd (nt ,,c-moll") klaveritranskriptsiooni) ballaad 13 sümfoonilist poeemi ja tantsurütmil põhinevad : 2 sümfooniat masurka vaimulike teoseid: polonees kantaate, missasid, psalme, oratooriume ja valss Reekviem tõi instrumentaalmuusikasse ballaadi loonud ka 2 klaverikontserti 4 skertsot 3 sonaati klaverile 20 soololaulu peenekoeline tämbriline olustik Mõlemad klaverivirtuoosid ja -komponistid.
sümfooniale 3.Mozarti instrumentaalmuusika. *töötas välja sümfooniavormi alused ja jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, arendusvõtted(dramaatiline, eepiline, lüüriline, napid kujundid, tihe polüfooniline töötlus. zanriline) *paneb aluse keelpillikvartetile ja sellega seoses 4.Beethoveni tähtsus. kammermuusikale *tõi esimesena instrumentaalmuusikasse võitlusmeeleolud (2)4. Mozarti ooperite iseloomustus. *tegelased on elulähedasemad, neil on nii voorusi kui ka puudusi *Üritas muuta oma ooperid tõelisteks draamateosteks 5.Viini klassikute tähtsus * instrumentaalansamblite ja sümfooniaorkestri (4)5. Viini klassikute tähtsus väljakujundamine
Kellpillirühm, mis mängis nii olulist rolli romantikutel kaunite ja tundeküllaste ning lennukate meloodiate eksponeerimise, kaotas orkestris juhtpositsiooni. Impressionistide jaoks polnud meloodia muusika kõige olulisemaks komponendiks. Meloodia puhul, kuna oli tegemist siiski prantsuse muusikutega, mängis olulist rolli ka rahvamuusikast pärit mõjutused. Eriti tuleks esile tõsta prantsuse sansoon, mis oma napi astmelise kulgevuse retsitatiivse katkendlikkuse viis üle ka instrumentaalmuusikasse. Kaks värvikamat uuendajat prantsuse muusikas olid Claude Debussy ja Maurice Ravel. Maurice Ravel ( klaveripala ,,Vetemäng", klaveritsükkel ,,Peegeldused", koerograafiline poeem ,,Valss", tsüklid ,,Kreeka laulud"). Claude Debussy (ooper ,,Pelleas ja Melisande", sümfoonilised palad ,,Fausti pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri"). Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine. Ekspressionism sai alguse 20
plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus.Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus
Peamisel kohal klaverimuusika Chopini looming koosneb peamiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva. Chopini klaverimuusika on väga rikas nii sisult kui ka zanritelt. Chopin viimistles oma teoseid kaua ja põhjalikult, andes igale helile suure tähenduslikkuse. Nii suutis ta palju öelda ka lühiteostes. Eelistatud zanriteks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad või tantsurütmil rajanevad palad- mazurka, poloees, valss. Chopin tõi esimesena instrumentaalmuusikasse ballaadi. Kõik need romantismi ajal moodsadzanrid omandasid erilise poeetilisuse just Chopini muusikas. Oma olemuselt oli Chopin salongipianist, armastades intiimset seltkonda. Etüüde kirjutati peamiselt õppematerjaliks. Ka Chopini etüüdid aitavad arendada tehnilisi oskusi. Seejuures on aga tehniline võte allutatud sügava elamuse väljendamisele. Näitena võib tuua etüüdi c- moll, mida on hakatud nimetama "revolutsiooniliseks". Selle etüüdi abil võib treenida
sõnul koputab saatus niimoodi ootamatult ja järsult uksele. Sümfoonia nr 9 on samuti väga kuulus. See on tema loomingu viimane suurteos ja kannab Beethoveni loomingu peamist ideed – inimkonna vabadus, võrdsus, vendlus. Kõige selgemalt väljendub see idee sümfoonia viimase osa finaalis, kui kõlab „Ood rõõmule”. Seda esitavad lisaks orkestrile ka koor ja vokaalsolistid. „Ood rõõmule” on praegu Euroopa hümn. Beethoveni muusika on väga jõuline. Ta tõi esmakordselt instrumentaalmuusikasse dramaatilised konfliktid, heroilisuse, võitlusmeeleolud, suure ülevuse ja pidulikkuse. Kaks läbivat teemat tema loomingus on saatuse teema ja inimkonna võitlus vabaduse, vendluse ja valguse nimel. Beethoveni loomingus toimus suur sümfoonilise žanri areng ja tema muusika on olnud eeskujuks paljudele järgmistele heliloojatele.
meloodiapilli ja generaalbass (basso countinua), mis omakorda koosnes vähemalt kahest pillist. Trio ei tähendanud mitte pillide vaid partiide arvu, sest pille pidi selles koosseisus olema vähemalt neli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe või flööt, ühe harmooniapillina kasutati sageli klavessiini. Samal põhimõttel pandi kokku ka suuremaid koosseise, pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele. Kujunes välja barokkorkester, mis levis kogu Euroopas. Instrumentaalmuusikasse tulid iseseisvad muusikažanrid. Instrumentaalkontsert Barokiajastul sündinud kontserdistiil tõi endaga kaasa ka uusi muusikateose liike, mis olid mõeldud publikule esitamiseks ja millega esineja sai näidata oma meisterlikkust. Peamiseks selliseks teoseks sai kontsert ja selle eriliigid. Kontsert on 3-osaline muusikateos solistidele ja orkestrile. (Soolokontserdis on üks solist.) Kujunes välja printsiip, et 3-osalise teose II osa on aeglases tempos
Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika ja kodumuusika. Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele. Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid, soololaulud, sümfoonilised poeemid, muusikalised draamad. Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Romantikute meloodial oli juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. 19.saj
plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus. Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist.
Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem)
teoreetilistele aspektidele. Aristoteles seevastu aga tunnistas ka muusika meelelahutuslikku rolli, omistades sellele veel emotsioone puhastava iseloomu. Rütm, meloodia ja tants olid iseloomu, tunnete ja tegevuste loomulikud imitatsioonid, mille tulemusena teatud eetilist laadi muusikaga tegelemine kultiveeris vastavaid omadusi tegelejas. Järelikult sai emotsionaalset seisundit muusikaga mõjutada. Erinevalt Platonist uskus ta ka instrumentaalmuusikasse.12 Vanu kultuure (antiik-Kreeka, India jt) käsitlevaid tekste lugedes puutume tihti kokku veendumusega, nagu suudaks eri laadi muusika inimestes esile kutsuda erinevaid emotsioone ning panna nii üksikisikuid kui ka terveid inimeste rühmi nendest 12 http://72.14.203.104/search? q=cache:WWyzhyCeTK0J:www.charis.wlc.edu/publications/symposium_spring03/gurg el.pdf+ethos+doctrine&hl=en&gl=uk&ct=clnk&cd=1 9
annaabi.ee 
