mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus. · Unustamise mehhanismide erinevust tõendavad nn esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel. 2. Millised andmed tõendavad, et sensoorset mälu, lühimälu ja pikaaegset mälu on otstarbekas eristada ja millised on peamised tõendid/argumendid? · Sisaldavad erinevat tüüpi oskusi ja teadmisi. Sensoorne mälu klassikaline tõend, Sperling jt katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga. Lühimälus toimub unustamine tähelepanu ja konkureeriva info mõjul. Pikaaegses mälus toimub unustamine mälutrasside kadumise ja kättesaadavuse languse tõttu. 3. Miks peetakse kolmekomponendilist hoidlamudelit liiga lihtsustatuks; mis on selle peamised puudused? · Moddaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik need staadiumid. · Mudelis tagas ülemineku STS-st (lühiajaline hoidla) LTS-sse (pikaajaline hoidla) võimalikult rohke kordamine
(Treisman, 1964) - seepärast inimesed küsivad tihti. See on see koht, kust sa saad infot kui sa tegelikult ei pannud tähele, mida keegi teine ütles, aga hiljem suudad seda ikkagi tuvastada, mis nad ütlesid · Tähelepanueelne. - Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon - maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest - Klassikaline tõend: Sperlingi jt (1960) katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga (partial report). Vabameenutamise katsed (esitati pilt tähtedega, paluti hiljem öelda, mida nähti). Reeglina üle 3 tähe ei suuda meenutada. Lühiajaline mälu Ühest vastust pole sellele, kui pikk on lühiaegne mälu. Varieerub üldiselt mõne sekundi ja 2-3 minuti vahel. · Miller - 7 +/- 2 ühikut suudetakse lühimälus pidada o Miller - 5 - 9 känki suudetakse hoida meeles. o Simon - Suuremate känkide puhul suudetakse vähem känke meeles hoida
ja märgi ära. Eksperiment ehk katsed ja eetika nõuded Eksperiment selgitab põhjuslikke seoseid. On meetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine (nähtus kutsutakse esile) ja kõrvalnähud isoleeritakse või siis kontrollitakse, kuidas mingi kõrvalnähtus just antud nähtust mõjutaks. Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment toimub laboris, spetsiaalse aparatuuri abil. Katseisiku tegevus on määratud instruktsiooniga. Ohud ei tohi kahjustada tervist ja olla ohtlik. Tulemused võivad sõltuda katseisiku psüühilisest seisundist või siis somaatilisest seisundist. Loomulik eksperiment toimub nii, et katseisik ei ole eksperimendist teadlik. Eetika koodeksid: · Katseisikule tuleb tagada privaatsus · Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik · Peab toimuma informeeritud nõusolekul · Kaitseisikule ei tohi tekitada kestvat tervisehäda Närvisüsteem Lühendid:
oodatakse. (Ära käitu tobedalt! Ole nüüd normaalne!) Instruktsioon antakse küsimuse vormis. Tark laps vastabki siis ausalt küsimusele ja enamasti eitavalt. (Kas sa võiksid nüüd lõpuks ometi voodisse minna? Kas sa viiksid prügikasti välja?) Instruktsioon on lapse jaoks liiga raske (kolmeaastasele ei saa öelda, et tee tuba korda). Instruktsiooni andmine on halvasti ajastatud. (Kui lapsel on pooleli vanema instruktsiooniga konkureeriv, ilmselt ka huvitavam tegevus, siis ta tõenäoliselt ignoreerib käsku.) Kehakeel on instruktsiooniga vastuolus ja see ajab lapse segadusse. (Vanem ütleb, et lõpeta ära, aitab juba, kuid ise naerab selle peale.) Instruktsioone antakse muuseas, üle õla hõigates või teisest toast karjudes. Lapsed kalduvad neid lihtsalt ignoreerima. 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme
lühiaegne, pikaaegne hoidla) Modaalne mudel Sensoorne hoidla - Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne - Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon - Info säilib väga lühikest aega (kuni 0,5 sek visuaalses süsteemis – ikooniline mälu; kuni 2 sek auditoorses – kajamälu) - Maht võib olla suur kuid sõltub ajalistest karakteristikutest - Klassikaline tõend: Sperlingi katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga Lühiaegne hoidla - Hõlmab infot mis parajasti meeles/teadvuses - Piiratud mahuga, kergesti hajuv, sageli leiab aset ümberpaiknemine - Mahu mõõtmine – spän; vabal meenutamisel värskuse efekti suurus - Känk – tuttav infoühik; känkimine võimaldab infot kokku suruda - Leitud kaksikdissotsiatsoone LTMga Pikaaegne hoidla - Hõlmab asju mis toimnud minevikus – sekundaarne mälu - Piiramatu mahuga
le. RISC Reduced Instruction Set Computer vs CISC Complex Instruction Set Computer RISC väike arv lihtsaid käske, mis viiakse täide ühe operatsiooniautomaadi tsükli jooksul (haarates kaks registrit, neid omavahel kombineerides, liites, lahutades AND- ides, ja salvestades tulemus tagasi registrisse). Argument RISC'i kasuks arvati olevat, et isegi kui RISC masin võtab neli või viis käsku, mida CISC masin teeks ühe instruktsiooniga, RISC masin teeks seda ikkagi 10 korda kiiremini (sest instruktsioonid ei ole interpreteeritud). RISC: 1. suhetliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske 2. vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks) 3. vähe erinevaid käsu formaate (eelistatavalt üks või kaks), et kiiredada dekodeerimist 4. kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga, ilma mikroprogrammita 5
Etapid: o Ettevalmistus kirjaliku harjutuse sooritamiseks. Harjutuse lugema õppimine, korrektuurharjutuse lugemine vastavalt kirjapildile. o Kirjaliku töö sooritamine. Harjutused: tähe- või sõnalünkade täitmine, korrektuurharjutused (vigade leidmine ja parandamine), harjutavad etteütlused. o Kontroll: kirjapildi põhjendamine kontrollitoimingute põhjal. Kodutöö juhendamine. Instruktsiooniga tutvumine (Õp selgitus), teksti, lausete lugemine, näidise ühine arutelu jne. Kodutööd tuleb õppida lugema tunnis! Kokkuvõte tunnist. Õppetund häälikupikkuste diferentseerimiseks Häälestamine, töövahendite korrastamine. Kordamine. Töövõtted: sõnade häälimine, kodutöö kontroll. Õpitava hääliku pikkuste ja kirjapildi teadvustamine. Töövõtted: sõnade rea ja
Programmi sisestamisel programmaatori abil sellist tühja rida muidugi programmi jätta ei saa. Eeltoimingute programm koosneb instruktsioonidest, mis kirjeldavad programmi käivitamiseks/peatamiseks vajalikke tingimusi ning programmi käivitamise käsklusest. Sammutoimingute programm koosneb algoritmi plokkskeemi seisundeid ja üle- minekuid ühest seisundist järgmisesse ning selleks vajalikke tingimusi kirjeldavatest instruktsioonidest. See programmi osa algab Grafcet´i instruktsiooniga = * =, mis eraldab ta eeltoimingute programmist. Järeltoimingute programm algab Grafcet´i instruktsiooniga = * = POST, mis eraldab ta sammutoimingute programmist. See programmi osa koosneb instruktsioonidest väljundite, taimerite ja loendurite juhtimiseks. Aadress Operatsiooni Operand Kommentaar kood S0000 LN I0,03 Stoppnupp S0001 ON I0,04 Termorelee kontakt
Saab kasutada globaalsete muutujate korral. 2) Otsene adresseerimine - Immediate Addressing Käsu aadressi osa sisaldabki endas operandi, mitte aadressi või muid instruktsioone, kust operandi leida. Operand seega laetakse mälust automaatselt samal ajal kui laetakse käsku ning on kohe kasutamiseks olemas. Nii saab hankida ainult konstante. 3) Kaudne adresseerimine - Indirect Addressing. Määratava operand tuleb mälust ja läheb mällu, aga tema aadress ei ole instruktsiooniga püsivalt seotud. Selle asmel säilitatakse aadressi registris. Nii saab erinevate instruktsiooni täitmistega koos kasutada erinevaid mälu sõnu. 4) Autoinkrementne adresseerimine - Autoincrement Addressing loetakse operant välja ja aadress säilitatakse modifitseeritult. LIFO- pinumälu, Pinuosuti (Stack Pointer), CP+1 liidetakse. 5) Autodekrementne - Autodecrement Addressing lahutamine. (sama, mis eelmisel). 6) Segmenteerimine - Segmentation vanem osa aadr
Nivoo katla trumlis on parameeter, mis iseloomustab vee-auru trakti bilanssi. Nivoo hoidmine ettenähtud piirides on üks tähtsamaid ülesandeid katelde ohutu käitamise tagamisel. Nivoo peab olema piisavalt madal, et oleks küllalt ruumi aurule ja samas piisavalt kõrge, et jätkuks vett kõikidele laskuvtorudele. Maksimaalne nivoo kõikumine katla trumlis ei tohi ületada ±100 mm nominaalsest nivoost, mis on määratud katlaehitustehase instruktsiooniga. Põhilised häiringud, mis põhjustavad nivoo kõrvalekalde etteantud väärtusest on: 1. toiteveekulu muutumine; 55 2. aurukulu muutumine, tingituna tarbimise muutumisest; 3. aurukulu muutumine, tingituna kolde soojusvastuvõtu muutumisest 4. toitevee temperatuuri muutumine Nivoo reguleerimisel katla trumlis reguleeritakse sisuliselt kahefaasilise keskkonna (vee ja auru segu) nivood
annaabi.ee 
