vastastikku. Eesti Vabariigi õigussüsteemi põhiliste õigusharude kaupa leiad jooniselt 2. 1.3 Õigusnormid kui sotsiaalsed normid Meie õiguskultuuris omavad õigusnormid erilist rolli. See avaldub õigusnormide spetsiifiliste tunnuste võrdlemisel teiste sotsiaalsete normidega. Nii on ainult õigusnormidele omane: 1) koondatus spetsiifilistel süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse; 2) lähetumine riigist (õigusnorm on riigi tahteline akt); 3) tagatus riigi sunnijõuga; 4) kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus. 5 Kuigi ühiskonnaelu regulaatoriteks on kõik sotsiaalsed normid oma kogumis, on õigusel ja õigusnormil täita eriline roll. Asi on selles, et kui iga institutsiooni ülesandeks on reguleeriga inimtegevuse eri valdkondi, oragniseerida inimesi teatd rollidesse ja staatustesse, siis õiguse kui
võimalusi. Mõõt:Erasmuse kontori töötajatel peab olema juurdepääs ülikoolide nimekirjale, kellega on sõlmitud sõprusleping. Eesmärk: Saada ülevaade vahetusüliõpilastest. Eelis: Saada kiirelt teada, mis teaduskonnas, ja mis tasemel on sissetulevad vahetusüliõpilased. Mõõt1: Erasmuse kontori töötajatele peab olema avalik, mis teaduskonnas ja mis tasemel on sissetulevad vahetusõpilased, et nad nende andmed saaksid saata edasi vastavatesse instituutidesse. Samuti on ka andmed vajalikud statistika tegemiseks. Mõõt2: Andmed peavad olema kuvatavad väheste sekundite jooksul. Samuti peab instituudisse info edasi saatmine toimuva läbi sama infosüsteemi. Eesmärk: Saada ülevaade välistundengitele pakutavatest õppeainetest. Eelis: Üliõpilased saavad kiirelt teada, missuguseid õppeained neil on võimalik õpppida. Üliõpilased kulutavad vähem aeg oma õpingute planeerimisele ja õppeainete sobitamisega oma õppekavasse.
et PS-s loetletud põhiõigused ei ole ammendaval loetletud, st, et ka mõni muu õigus võib ühel hetkel saada tõstetud põhiõiguste tasandile. PS-e põhiprintsiipe saab tuletada nii PS-e üksikutest sätetest kui ka PS-e üldisest vaimust üldistamise teel. Selle (II) tähistatud liigenduse raames saab omaette kopeerida üksikutesse rühmadesse printsiipe ja reegleid Dworkini järgi. Neid saab jagada üksikutesse õiguse instituutidesse. Õiguse instituut on selline normide süsteem, mis reguleerib üht või teist valdkonda. Normide jagamine instituutidesse on mõneti kokkuleppeline, kuid erinevate liigijate lõpptulemusel on enam-vähem sarnased. Miks on instituute vaja?- kodifitseerimise vajadus. Printsiibid ja reeglid võiks jagada nt järgmistesse instituutidesse: 1. põhiõigused, - vabadused, - kohustused 2.parlament 3. valitsus 4. riigipea 5. seadusandlik protseduur 6. PS muutmine
faktiline realiseerumine inimeste käitumises. Funktsioonid-reguleeriv, kordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv. Sõltuvalt sotsiaalse normi liigist on käitumise mõjutamine soovitud suunas. Selles seisneb sotsiaalse normi reguleeriv funktsioon.õigus normid- Lähtumine riigist, Tagatus riigi sunnijõuga, Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus, Spetsiifilistel süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse koondatus. 12. Sotsiaalse kontrolli mõiste ja funktsioonid ning meetodid- on sotsiaalsete normide kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sotsiaalse grupi, klassi ja ühiskonna huvidega. 2 funktsiooni · sotsiaalse grupi liikmete solidaarsuse tugevdamine, · üksikisiku ühiskonnas kasvatamine. Kontrolli aluseka on normide ja hinangute süst. moraal, õiguse
reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Sellised normid kehtivad üksnes selle organisatsiooni liikmetele, nt erakonnad. Korporatiivsete normide autoriteeti tagab teadvusväliselt nii austus, jõud kui ka võim. 4) Õigusnormid - kuuluvad sotsiaalsete normide hulka. Õiguse tunnused ja mõiste Õiguse tunnused: 1) üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja -normide kogum; 2) õigusnormid on spetsiifilistel, süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse ja õiguse instituutidesse; 3) üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem isikutele või isikute ringile; 4) riigi tahteline akt, riigi poolt tagatud tavanormid, moraali- ja korporatiivsed normid; 5) tagatud lõppastmes riigi sunniga. NB! Kui ei ole tagatud riigi sunniga, siis pole tegemist õigusnormiga, vaid printsiibiga (moraalinormiga). Õiguse tähendused: 1) mingi fakti puudumine või esinemine; 2) vabadus toimimisviisi valikul; 3) subjektiivne õigus; 4) õigusnormide kogum; 5) ajalooline õigus;
Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi sunnijõuga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijõuga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3
mitteformaalne iseloom. Kõik sotsiaalsed normid on omavahel seotud, kujutades endast sotsiaalset korda, kuna nad kõik reguleerivad inimestevahelisi suhteid. Õiguse eelastmeks on moraal ja tava. Nagu ka õigusnormid, on ka moraal ja tava tüüpilised sotsiaalsed normid üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õigusnormide spetsiifilised tunnused: · Koondatus spetsiifilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse 5 Sissejuhatus õigusteadusesse lk 45, 48-50 · Lähtumine riigist- õigusnorm on riigi tahteline akt; õigusnormid on riigi poolt formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga · Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus · Reguleerivad suhteid, mis alluvad riigi reguleerimisele ja mis vajavad õiguslikku regulatsiooni · Õigusnormid detailselt kirja pandud · Õigusnormid on kirjapandud normid
liikmetele. Õigusnormide formaliseeritus ei võimalda neid mitmeti tõlgendada. Moraalinormid ei ole nii täpselt formaliseeritud. Moraalinormide piirid on hägused. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud ja kaitstud käitumisreeglid, mis annavad ühiskondlikes suhetes osalejatele juriidilised õigused ja panevad neile juriidilised kohustused. Kaugia: Ainult õigusnormidele on omane: 1) koondatus spetsiifiliselt süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse; 2) lähtumine riigist (õigusnorm on riigi tahteline akt); 3) tagatus riigi sunnijõuga; 4) kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus. Õigusnormide spetsiifilised tunnused: · Koondatus spetsiifilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse · Lähtumine riigist- õigusnorm on riigi tahteline akt; õigusnormid on riigi poolt formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga · Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus
§ 2. Õiguse tunnused ja mõiste P.1. Õiguse tunnused Õigus on koondav mõiste. Õigust kui nähtust iseloomustab rida just talle omaseid tunnuseid. Õigus on: 1) üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja -normide kogum; 2) kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem - st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse); 3) üldkohustuslike (imperatiivsete) käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt); 4) riigi tahteline akt, st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt (riigi institutsioonid: seadusandlik ja täidesaatev riigivõim; riigi poolt tagatuna: kohalik omavalitsus), kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid;
annaabi.ee 
