kuni üleandmiseni peab ta asja hoolega hoidma Ostja kohustus -> maksta ostuhind. lepingu sõlmimisel võidakse anda ka käsiraha. mõeldud garantiiks. konsensuaalne leping. LEPINGU OLULISED TINGIMUSED -> (ostu- müügi objekt + hind). KAASNEVAD TINGIMUSED ->(kõik ülejäänud asjad. võivad ära langeda) müüjale jääb omandiõigus kuni täieliku tasumiseni locatio conductio rei - kasutada vastavalt otstarbele operarum (tööleping) locatio conductio operis (töövõtuleping) innominati (nimetus puudub) 1) vahetus 2) hindamine või väärtustamine Kohustised õiguse rikkumisest: 1) kuritegu
Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Pandektid ehk digestid Pandektid (Pandectae) ehk Digestid (Digesta) on keiser Justinianuse korraldusel 530533 a. koostatud 50 raamatust koosnev väljavõtete kogum klassikalise ajastu juriidilisest kirjandusest, Corpus Iuris Civilis'e tähtsaim ja mahukaim osa Novellid justinianuse poolt loodud seadused (168 novellid) Printsiip Do ut des « , [ -] ». contractus innominati (« »). : Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. Patriarh ja paavst Paavst 1. on suurpere meessoost pea. Sellele sõnale on religioonides omistatud kindlaid tähendusi. 2. (ladina papa; kreeka pappas, 'isa') ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest.
Culpa levis – kerge hooletus Culpa in concreto – konkreetne hooletus Culpa levissima – kergeim hooletus Casus – juhus Vis maior – vääramatu jõud Mora - viivitus Mora solvendi – võlgniku viivitus Mora accipiendi – kreeditori viivitus Novatio - uuendus Contpensatio - tasaarvestus Contractus - leping Pacta - kokkulepe Pacta sunt servanda – lepingutest tuleb kinni pidada Nudum pactum /pacta nuda/ - paljas kokkulepe Contractus innominati – nimeta lepingud Contractus stricti iuris – leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta Contractus bonae fidei – leping, kus preetoril on võimalus võtta arvesse erinevaid asjaolusid, et teha õiglane otsus Contractus unilaterales – ühekülgne leping Contractus bilaterales – kahekülgsed lepingud Consensus – lepingu poolte nõusolek Causa – lepingu aluseks Vis – jõud, võim, vägivald Offert /propositum/ - ettepanek
Leping loetakse sõlmituks momendist, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikide antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud. Lepingud jagunesid: a) Verbaalsed – suuliselt sõlmitud lepingud b) Literaalsed – kirjalikult sõlmitud lepingud c) Reaalsed – asja üleandmisel sõlmitud lepingud d) Konsensuaalsed – vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud e) Contractus innominati – nimeta lepingud Rooma juristid hakkasid selget vahet tegema ka ühekülgsete ja kahekülgsete lepingute vahel. Ühekülgsed lepingud on sellised, kus vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud.. Kahekülgsed lepingud on sellised, kus mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Lepingu kehtivuse tingimused: 1) Lepingu poolte nõusolek – consensus 2) Lepingu objekt peab olema käibeline asi
Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse. Nimeta lepingud: Vahetus- permutatio.üks isik annab mingi asja teisele isikule omandiks, saades teiselt isikult vastutasuks asja samuti omandiks. Reaalne leping,nõutakse asja üleandmist.Vastutasuks on asi, mitte raha. Aestimatum ehk contractus aestimatotius-kokkulepe, mille üks lepinglane usaldab teisele
obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud. Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus: 1. Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio-kokkulepe, mutuum-muutlaen, lubatud või saadud summa tuli tasuda täpselt, muutmata 2. Contractus bonae fidei-leping, kus preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid ja vahekordi, et teha õiglane otsus.
ius civile (tsiviilõigus) Obligatio, onis f. obligatio civilis 1.singularis Fides, ei f. (V dekl) (usk, usaldus) Bonus, a, um (I-II adj) (hea) Nom fides bona (heausk) / bona fides Gen fidei bonae (heausu) contractus bonae fidei (heausus sõlmitud leping) Dat fidei bonae (heausule) Acc fidem bonam (heausku) Abl fide bona (heausuga) / bona fide Voc fides bona (heausk) 2.Pluralis Contractus, us m. (IV dekl) (leping) Innominatus, a, um (I-II adj) (nimetu) Nom contractus innominati (nimetud lepingud) Gen contractuum innominatorum (nimetute lepingute) Dat contractibus innominatis (nimetutele lepingutele) Acc contractus innominatos (nimetuid lepinguid) Abl contractibus innominatis (nimetute lepingutega) Voc contractus innominati (nimetud lepingud) 3.Singularis Crimen, minis n. (III dekl) (kuritegu) Gravis, e (III adj) (raske) Nom crimen grave (raske kuritegu) Gen criminis gravis (raske kuriteo) Dat crimini gravi (raskele kuriteole) Acc crimen grave (rasket kuritegu)
obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud. Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus: 1. Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio-kokkulepe, mutuum-muutlaen, lubatud või saadud summa tuli tasuda täpselt, muutmata 2. Contractus bonae fidei-leping, kus preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid ja vahekordi, et teha õiglane otsus.
loetletud. Selles mõttes valitses Rooma obligatsiooniõiguses tüübisund – põhimõtteliselt ei tohtinud pooled kokku leppida muus, kui selles, milleks oli ette nähtud hagi või formula. Praktiliselt oli siiski võimalik stipulatio abil muuta igasugust kohustust hagiliseks. Preetoril oli siiski ka õigus üksikjuhtumil anda formula ka seni mittekaitstud juhtumil. Sedagi võimalust kasutati üsna usinasti ning selle tulemuseks on nimeta lepingud ehk contractus innominati. Obligatsioone liigitati erinevatel alustel. Tähtsaim neist on see, mis on ära toodud Justinianuse Institutsioonides. Osalt põhineb see Gaiuse Institutsioonide jaotusel, ent seda on edasi arendatud. Üldisest obligatsioonide jaotusest annab ülevaate skeem konspekti lõpus ning seal on välja toodud ka erinevus Gaiuse ja Justinianuse jaotuste vahel, ehk millega siis Justinianus jaotusi edasi arendas. Sequens divisio in quattor species diducitur: aut enim ex contractu sunt aut quasi ex
annaabi.ee 
