intermediaarses piirkonnas. Nende neuronite aksonid on peenikesed ning suuremalt jaolt müeliniseeritud. Erutust juhivad kiirusega 1-20 m/s. Seljaajus oleva hallaine külgsarvedest alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitatakse umber postganglionaarseteks sümpaatilises piirväädis ja osalt sümpaatilistes ganglionides. Nendest lähtunud postganglionaarsed kiud jõuavad otse või läbi moodustunud närvipõimikute innerveeritava elundini. Sümpaatilise närvisüsteemi ganglionideks on ülemine, vahelmine ja alumine kaelaganglion, viimane moodustab ülemise rinnaganglioniga liitunult tähtganglioni. Kõhuõõnde jääb kõhuõõneganglion e päikesepõimik, ülemine ja alumine kinniseganglion. Enamik sümpaatilisi ganglione on elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad. Ainult mõned väiksemad sümpaatilised ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu need
III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu
Tetaaniline kontraktsioon tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis,kui kahe ärrituse aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab AP kestuse ja langeb eelmine kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Hambuline teetanus osaline Sile teetanus täielik Motoorne ühik on närvi-lihasaparaadi põhiliseks morfofunktionaalseks elemendiks, mille moodustavad alfamotoneuron koos innerveeritava lihaskiududega. Motoorsete ühikute tüübid morfoloogiliselt suured motoorsed ühikud (kiired, suur erutuslävi, suured pingutused), väiksed motoorsed ühikud (aeglane, madal lävi, väikesed pingutused) Motoorsete ühikute tüübid füsioloogiliselt aeglased (S-tüüpi, Slow), kiired-väsimusresistentsed (FR-tüüpi, fast resistant to fatigue), kiired-kiireltväsivad (FF-tüüpi, fast fatigable) Lihasbiopsia ensüümide aktiivsuse, lihastüübi selgitamiseks.
Veg. ns innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, sisesekretsiooni- ja suguelundeid. Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa: · Tsentraalne, mille moodustavad pea- ja seljaaju vegetatiivsed tuumad; · Perifeerne, millesse kuuluvad vegetatiivsed ganglionid ning pea- ja seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud. Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest innerveeritava elundi talitlusele, jaotakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 123. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Joonis 32. Vegetatiivse närvisüsteemi keskused paiknevad sümpaatikuse tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgservades. Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis. Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate
ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber postganglionaarseteks (parasümpaatilistes ganglionites või) innerveeritava elundi lähedal.Parasümpaatilises preganglionaarsetest ja postganglionaarsetest närvilõpmetst vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud.-puhkepotensiaal.
ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber postganglionaarseteks (parasümpaatilistes ganglionites või) innerveeritava elundi lähedal.Parasümpaatilises preganglionaarsetest ja postganglionaarsetest närvilõpmetst vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud.-puhkepotensiaal.
sünapsipilusse ja kutsusb esile postsünapsimembraani potensiaali muutuse. Erutussünapsis tekib ülekandelaine toimel postsünapsimembraani hüpopolarisatsioon või depolarisatsioon, mida nimetatakse EPSP-exitatory postsynaptic potential. Pidusrdussünapsis tekib postsünapsimembraani hüperpolarisatsioon-pidurdav e. Inhibeeriv (IPSP-inhibitory postsynaptic potential), muutunud on permeaablus K+võiCl- suhtes. IPSP pidurdab erutuse edasist levikut või põhjustab innerveeritava elundi tegevuse soikumist. Transmiteriteks võib olla atsetüülkolliin, noradrenaliin, serotoniin, gammaaminovõihape jm ained. Sagedaseim depolariseeriv aine-atsetüülkolliin võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkolliin-esteraasi toimel, mis säilitab sünapsi erutusjuhtivuse. Keskaju tuumadest kulgevad närviimpulsid piklikajju ja seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, nende keskuste kaudu toimuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid-silmade,
1) motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest, mille pikad jätked (aksonid) ulatuvad lihasteni 2) skeleti vöötlihastest 3) skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega. Tervikorganismi tingimustes juhivad liigutusaparaati peaaju kõrgematest motoorsetest keskustest motoneuronitele saabuvad impulsid. Inimesel on ajukoor kõrgeimaks organiks, mis juhib liigutusaparaadi tööd. Motoorne ühik elementaarne funktsionaalne ühik, mis moodustub neuroni ja tema poolt innerveeritava lihaskiudude grupist. Motoorse närviraku keha paikneb seljaajus või piklikus ajus. Tema pikk jätke akson e. motoorne närvikiud kulgeb ühe või teise närvi koostises lihasteni ja haruneb seal paljudeks harudeks. Iga lõppharu ulatub mingi kindla lihaskiuni. Närvikiud suubub lihaskiusse närvi-lihassünapsi kaudu, kus toimub impulsside ülekanne närvilt lihaskiule. Üks motoneuron innerveerib seega tervet lihaskiudude gruppi. Iga lihas ja
ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste närvirakkudest lähtuv preganglionaarne närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini. Preganglionaarne neuron on kergelt müoliniseerunud. ANS põhiline inegratsiooni tsenter on hüpotaalamus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks. Üldiselt teenivad nad sama siseorganit, kuid põhjustavad vastupidist effekti.
ANS eferetnsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad nn visteraalsed refleksid regul kõigi siseelundite ja näärmete tegevust tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud ralitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline stabiilsus. Ehituslikult iseloomustab ANSi eferentse närvikiu ümberlülitamine vegetatiivses ganglionis enne innerveeritava elundini jõudmist. Sümpaatiline NS- keskused rinnasegmentides ja kolmes esimeses nimmesegmendis, nim ka ANS torakolumbaarseks osaks. Nendes segmentides olevates hallaine külgservadest alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks sümpaatilises piirväädis ja osalt sümpaatilises ganglionis. Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel
populatsioon on lõksus, sest ei ole mehhanismi, mis suudaks kindlustada vajalike väikeste, kuid paljude sammukeste kaupa, selle oru läbimist (vt. pilt) - kuivõrd iga alul vajalik samm allapoole oleks kohanemuse (fitness) alanemine, mida LV ei soosi. Sellise lõksusattumise kohta on elegantseid näiteid - koguni inimese anatoomiast. Mõnede kraniaalnärvide kulg ei ole optimaalne - lühim tee ajust innerveeritava organini. Kalal on näiteks neelunärv optimaalne, kuid inimesel teeb ta juba lingu sisse ja kaelkirjaku puhul on see ling juba üsna pikk, sest ta läheb, alates kaladest, aordi tagant läbi. Ja nii suurt embrüonaalset ümberkorraldust ei saa ilmselt LV teha. Ajaloolised põhjused võivad tekitada ka mitmeid lokaalseid optimume - see on tee uute liikide tekkeks. Siin ei saa rääkida enam ebatäiusest (nagu kaelkirjaku näitel), vaid mitmest
annaabi.ee 
