· madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toimel 2. Parasümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid kraniosakraalosas · pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad · ei innerveeri naha ja lihaste veresooni, neerupealist, emaka muskulatuuri, karvapüstitajaid, higinäärmeid jm. · pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat, hoolitseb toitainete vastuvõtu ja seedimise eest · erutub atsetüülkoliini toimel Pars symathica Truncus sympathicus kujutab enast paravertebraalsete ganglionite paarilist ahelat. Funktsioon: · Sooned ahendab kõikjal, ei ahenda töötavates ja pideval töötavates elundites (süda, kopsud, neerud),
koosseisus pisaranääret ning keele- ja lõuaalust süljenääret. Keeleneelunärvi kaudu varustatakse parasümpaatikuse kiududega kõrvasüljenääret ning uitnärvi vahendusel siseelundeid ja jämesoolt kuni ristikäärsooleni. Jämesoole lõpposa alates ristikäärsoolest kuni pärasooleni ja erituselundid saavad parasümpaatilise innervatsiooni seljaaju ristluuosast vaagnanärvi kaudu.Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline närvisüsteem ei innerveeri, välja arvatud suguelundite (eriti peenise, kliitori ja väikeste häbememokkade) arterid ning võib-olla ka aju- ja koronaarveresoonte silelihased. Sümpaatilised ja parasümpaatilised mõjustused efektoritele Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi erutusefektid on suures ulatuses antagonistlikud. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui ka pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada
Sümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel ennast kokku võtta, mobiliseerida, kontsentreerida. Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde. Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? · Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek · Glutamaat universaalne erutusvirgatsaine · Noradrenaliin tähelepanu, ärksus · Dopamiin motiveeritus,edasipüüdlikkus
- v v - Sümpaatiline Parasümpaatiline - Adrenergilised pastganglio Koliinergilised postgan - -naalsed kiud - glionaalsed kiud - +higinäärveid innerveeri - vad kiud. - Koliinergiline sünaps. - Sünaps on koliinergiline, kui neurotransmitteriks on atsetüülkoliin. - Retseptor on koliinergiline, kui neurotransmitteriks on atsetüülkoliin. - AcCoA + koliin -/E1 (koliini atsetüültransferaas)/-> atsetüülkoliin - Närviimpulsi ülekanne koliinergilises sünapsis. - Närvirakus toimub atsetüülkoliini (Ach) süntees, misjärel see pakitakse
tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Tühjendamise korral on oluline, et lihased alluks tahtele. Parasümpaatilisel NS-l vähem toimeid, kui sümpaatilisel. Veresooned ei saa parasümpaatilist toimet. Ometigi parasümpaatlikkus erutuses naha ja siseelundite veresooned laienevad. skeletilihaste ja aju veresooned ahenevad trenni ja võistlema ei tohi täiskõhuga minna. Aju ja skeletilihased saavad vähem verd. Ajutegevus täis kõhuga pole ka eriti hea. Parasümpaatiline NS ei innerveeri veresooni, sest sümpaatiline on ülekaalus ja seega parasümpaatiline allasurutud. Suusatajatel, jooksjatel, sõudjatel domineerib puhkeolukorras PARASÜMPAATILINE NS!!!
aksonid on väga pikad. Parasümpaatilised preganglionaarsed kiud jõuavad efektorelundini III, VII, IX ja X kraniaalnärvi koosseisus või sakraalosa puhul n.splanchicus pelvinus'ena. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid, samuti südamekodasid, pisara- ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. Mõlema NS erutusefektid on suures osas antagonistlikud. Vastavalt põhjustab sümpaatiliste närvide ärritus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise, soole motoorika pidurduse ja bronhide lõõgastumise, parasümpaatiline innervatsioon aga vähendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes kujutab nende elundite vegetatiivne regulatsioon endast alati
27. Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde (vt.eelm.). Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 28. Reflekside jaotavus ja refleksikaar Jaotavus: Reflekside jaotuvus : tingimatud ja tingitud reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju.
BG - basaalganglion • Parkinsoni tõbi – dopamiini langus (BG sisestes ringetes domineerib pidurdus) • …hallaine tuumad- peetakse mot.süsteemi osaks, – rigiidsus, ei saa liigutusi alustada (ühendustee sub.nigraga: dopamiin) – ehkki puudub otsene seos selja-ajuga • Huntingtoni chorea – ei innerveeri lihaseid • TS • saavad infot: • Nucleus ruber- punatuum – a/k, – pole ülenevat ühendust motoorse ajukoorega – taalamusest, – ühendused – vaheajust: nuc
annaabi.ee 
