jõuga, mis keskendub läbitungivasse ning pisut väsinud pilku. Nägu on peaaegu kõigil El Greco portreedel väga pikk, nii ka sellel. Salapärasel viiil näib see meie pilgu all noorenevat. Krae ümbritseb nägu otsekui pühadusesära. Näoilme on tulvil liigutavat raskemeelsust. Ühelgi kunstnikul ei ilmne maalides nii veenvalt peaaegu don Quijotele omane maailmakäsitlus kui El Grecol. 8 Kardinal-inkvisiitori (Lisa nr 6) portree puhul seisis El Greco teistsuguse ülesande ees. Tema apostlid ja pühakud on vahel kindlate isikute järgi maalitud, teiselt poolt sarnaneb kardinal-inkvisiitori portree pühakupildiga. Peaaegu kõik isiklik on surutud tagaplaanile. Poolfiguur on otsekui tardunud. Kehalikkust on vaevalt tunda ning näolihased paistavad lodevad. Seda vallutavam on aga hingeline jõud, mis kontsentreerub karmi, peaaegu õiglasse pilku, mida ümmargused prillid veelgi teravdavad
Nende ülesanne oli eksiusuliste meelitamine patukahetsusele ja kirikuga leppimisele.13 2.2 Süüdistus Ketserite tabamiseks ja kinnivõtmiseks oli vajalik ka põhjendus, miks seda tehakse. Põhjenduseks sobis väga hästi kellegi teise poolt öeldud süüdistus. Sobisid igasugused vihjed üks inimene süüdistas teist ketserluses, ketserite abistamises, ketseritele kaasatundmisel kas või tühipaljas ketseriga korra ühes ruumis viibimine võis olla piisav süüdistus. Inkvisiitori linna saabumisel korraldati talle pidulik vastuvõtt, kuhu ta palus korraldada ka pidulik jumalateenistus. Inkvisiitor pöördus jumalateenistusel rahva poole ja seletas oma kohaloleku põhjuseid ja ütles, et kõik, kes teavad midagi ketserite kohta, peavad sellest talle ette kandma 6-10 päeva jooksul. Igaüht, kes ketsereid varjas või abistas, ootas karistus. Hirm, mis süvenes inimestes seoses karistusega, tõi ilmale palju pealekaebajaid, mille
Aadam ja Eeva, Autoportree, Apollon ja Daphne, Paavst lahtiriietamine, Krahv vangistamine vilistide poolt, Jüri laskurid, Malle Babbe Tarkade kummardamine Urbanus VIII hauamonument Orgazi haudapanek, Leukippose tütarde röövimine, ehk Haarlemi nõid, Lõbus , Püha Teresa ekstaas, Kardinal-inkvisiitori portree, Diana ja Kallisto, Kolm Graatsiat joodik, Mustlanna Taavet, Peetri kiriku esine Toledo äikeses väljak + kolonnaad MATTHIAS GRÜNEWALD - REMBRANDT - Dr. Tulpi
Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid Rikides, kus ilmalikud võimud andis ikvisitsioonile vabad käed, tundsid inimesed selle salandusliku organisatsiooni ees lausa paanilist hirmu. Inkvisitsioon näis olevat kõikvõmas, teadvat kõike ja ohustavat igaüht. Kui ka inkvisitsiooni kätte saanud inimese ,,süüd" ei suudetud kindlaks teha, ei pääsenud kaebealune kahtluse alt ja elas alalises hirmus. Inkvisitsiooni tegevus antud linna või maakohas algas inkvisiitori saabumisega. Sellest oli kohalikule piiskopile varakult ette teatatud, et inkvisiitorile oleks tagatud väärikas vastuvõtt, korralik eluase ja ustavad abilised. Pidulikul jumalateenistusel tutvustas piiskop kirikliku juurdlusorgani esindajat kogudusele. Ikvisiitor omakorda nõudis, et kõik kes teavad midagi kohalikest ketseritest, annaksid sellest paari lähema päeva jooksul märku. Ketserite varjamise või abistamise eest ähvardati kirikuvandeg,
Kompartei häälekandja Pravda kirjutas 1941. aasta kevadel: "Peeter I tegi sellega suure vea, et ta jättis Balti pärisrahvad nende asukohtadesse". 1941. aastal otsustasid nõukogude julgeolekuorganid selle vea parandada ja alustasid kohe peale Baltimaade okupeerimist ette valmistama suurejoonelist elanike ümberasustamist. Nagu hiljem leitud materjalidest selgub, oleks 1941. aastal nõukogude korra kestma jäämine viinud Siberiteele kogu eesti rahva. Ainult ajaloo suurima inkvisiitori surm 1953. aastal päästis eesti rahva sellest hävingust. Kuid ikkagi hukkus järgnenud 50 okupatsiooniaasta vältel 274 260 eestimaalast, seega umbes 23% endise Eesti Vabariigi elanikkonnast, mis on suhteliselt mitu korda rohkem, kui hukkus juute natside holokausti tagajärjel. Korraldused ja instruktsioonid küüditamise läbiviimiseks andis Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat. Nende täitmine oli pandud kohalikele võimumeestele. Eesti rahva küüditamist
,,preestreid, vaimulikke, aadlikke ja rikkaid inimesi", annavad tunnistust, et ka võõra vara himustamine ei olnud teisejärguline." See on vaid üks kümnetest tuhandetest samalaadsetest protsessidest, mis kõik tol ajal aset leidsid. Kõige hullem seisis aga alles ees. Hullus, mis 15. sajandi lõpuks oli kaugel taandumisest, kogus uut jõudu. Suurt osa etendasid selles 1430. aasta paiku Strasbourgi lähedal sündinud saksa inkvisiitori Heinrich Institorise ponnistused. Ta astus dominiiklaste ordusse ja nutika poliitikuna toetas Roomas mõjuvõimsaid sõpru ning nimetati ning nimetati 1474. aastal inkvisiitoriametisse Lõuna- Saksamaal. Esialgu jälitas ta ketsereid, ent 1476. aastast alates pühendus peaaegu ainult nõidade vaenamisele. Algul oli dominiiklasest ametivenna Jakob Sprengeriga, kes hiljem kahetses ja ta hukka mõistis, püstitas Institoris halastamatu karmuse ja korruptsiooni rekordi.
vajadustest. Kristus on pakkunud inimkonnale vaimsed väärtused ja vabaduse. Inkvisiitor väidab, et inimkonnale ei ole vaja vabadust. Kari vajab süüa. Inkvisiitor väidab, et tema seda pakubki. Kari vajab autoriteeti, liidrit. Ka seda pakub Inkvisiitor. Kari vajab autoriteeti, kuna inimene kardab meeletult valida, tegutseda, kardab vabadust. Inkvisiitor laseb lõpuks Kristuse vabaks. See tekst kajastab Ivani vaateid. Ivan on skeptik, kahtleja. Ta on rohkem inkvisiitori poolel. Veel üks oponent on noorem vend Alekesei. Ivan püüab nooremat venda ümber veenda. Oluline teema on lapsed miks kannatavad lapsed? Oli üks kindral, kellel oli palju armastatud jahikoeri. Teenija poeg vigastas kogemata üht koera ja kindral vihastas niivõrd, et ta käskis poisil riided seljast võtta ja joosta koerad kiskusid poisi ema silme all tükkideks. Ivan räägib sellest munk Aljosale, kes on jumalakartlik, kuid ometi oleks soovinud kindrali maha lasta
Ma ei mäleta enam.» «Ennist ütles ta, et aasta tagasi,» tähendas soldat. «Asi on kahtlane!» ütles Tristan. «Mu härra,» karjus Gudule ja surus end aknaavasse, kartes, et kahtlused sunnivad mõnda neist pead sisse pistma ja kongi vaatama. «Härra, vannun teile, et vanker selle kõige purustas. Vannun seda kõigi paradiisi inglite nimel. Kui ma valetan, siis olgu ma igavesti hukka mõistetud ja jumalast põlatud!» «Sa lähed oma vandumises liiga ägedaks!» tähendas Tristan inkvisiitori pilguga. 2 7 9 Vaene naine tundis ikka enam ja enam jalgealust enda all kõikuma löövat. Ta käitus kohmakalt ja sai hirmuga aru, et räägib seda, mida poleks tarvis olnud rääkida. Nüüd ruttas ammukütt lähemale ja hüüdis: «Mu härra, vanamoor valetab. Nõiatüdruk pole Moutoni tänavasse põgenenud. Valve oli meil kogu öö väljas ja aheliku vahelt pole kedagi nähtud läbi minevat.» 471 Tristan, kelle nägu iga minutiga süngemaks muutus, küsis Gudule'ilt:
annaabi.ee 
