Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid.
Henry VIII oli kõva naistemees, aga kui ükskoed paavst keeldus tema abielu lahutamast hakkas too mõtlema usu-uuendusele ning siis kuulutas ta end ise Inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. 5) Miks ja kuidas toimus vastureformatsioon? Sest katoliiklased ei olnud usupuhastusega rahul ning hakkasid plaanima vastutrünnakut. Selleks rajati juurdlusorgan ehk inkvisatsioon. See oli heaks abinõuks ketserite ja reformatsiooni vastu. Veel tehti keelatud raamatute nimekiri ning viidi põletamisele. 6) seloomusta katoliiklaste ja hugenottide võitlust Prantsusmaal!-Hugenottide ja katoliiklaste vastuolu tõi kaasa suure ja pika sõja, sõja päästis valla kuningakojas puhkenud võimuvõitlus, verevalamine algas 1562. Aastal, kuid tõsised lahingud algasid 1572. Aastal. Pariisis tapeti 20000 hugenotti ja sõda käis veel täies hoos, alles 1598. Aastal rahunes maa
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
postrera/sombra · Armastus läheb edasi teistpoolsusesse ja elab seal edasi. 18 & 19 saj · 18. saj jooksul Hisp kaob Euroopa kirjandusest · Felipe V, Bourbonide dünastia mõjud Prantsusmaalt · Hispaania on ääremail, matkib Prantsusmaad, mõtteloidus, terve sajand ei toimu midagi tõsist · maailmakirjandusse tagasi alles tänu 1898 põlvkonnale · 18 sajand koloniaalajastu · 1713 Hisp Kuninglik Akadeemia RAE · 18 saj inkvisatsioon püsib · Hispis oli kõik mõõdukas, mitte radikaalne Benito Gerimino Feijoo (1676-1764) · peeti Hispi Voltaire'ks · ,,Teatro Critico Universal", üleni kriitiline nägemus kogu ajastu kohta · huvi loodusteaduste vastu · ,,Erudeeritud kirjad" Diego Torres de Villanovel (1693-1770) · ,,Vida" Francisco Jose de Isla (1703-1781) · Jesuiidist preester · Satiirilse kallakuga · ,,Gerundio de Campazas", tegelased tollasest olustikust
Sakramendid- õnnistavad toimingud (ristimine, usukinnitus, armulaud) Kardinal- katoliku kirikus paavsti nõuandva kolleegiumi liige 13. Suur kirikulõhe Aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Kirik jagunes kaheks: katoliku (roomakatoliku), mis allus paavstile ja õigeusu (kreekakatoliku), mis allus patriarhile. 14. 4 keskaegset vaimuliku ordu kloostrit, ketser, inkvisatsioon Ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks Inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks Benediktide klooster, Cluny klooster, Citeaux klooster 15. Keskaegse hariduse tasandid, kloostrikoolid, linnakoolid, ülikoolid Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulikke ettevalmistada, haridus oli vaimulik ning peatähelepanu piiblil
Kõrgkeskaeg 14. detsember 2009. a. 14:35 · Linnade teke · Tehnoloogia areng · Naturaalmajandus asendus kaubandusega · Kujunes lõplikult feodaalkord · Feodaalse killustatuse juude tekivad tugeva keskvõimuga riigid · Ristisõjad · Riigivõimu teostasid nõukogud ja esinduskogud Ajalugu Page 26 Kirik hiliskeskajal 18. detsember 2009. a. 9:01 Kiriku languse põhjused: · Ketserid Inkvisatsioon · Avignoni vangipõlv · Tugeva keskvõimuga riigid Ordude tekkimine Rajaja Seisukohad Benediktlased Benedictus Abielukeeld, jne. karm elu. Frantsisklased Francius Kasinus, jumalasõna lihtrahva seas Dominiiklased Dominicus Jutlustada õige usu kaitseks Tsisterlased Cîteaux' Eraldumine, luksustest loobumine, karmid kombed ja töö Ajalugu Page 27 Ristisõjad 14. jaanuar 2010. a. 8:11
Kibestub ja muutub ülitundlikuks, põhjuseks haigestumine keskkõrvapõletikku, jääb peaaegu kurdiks, mis õuekunstniku on jaoks piinlik. Pöördub fantstika poole, tegeleb palju graafikaga, tema maalid on sageli õelad ja grotesksed. Kasutab intensiivsemaid värve. Suurim sümpaatia maalil ,,Alba hertsoginna", ilmselt on sama naine ka ,,Alasti maja."Goyal on mitu suurt ofortide sarja, seotud fantastikaga. ,,Kapriiside" sari, peamiseks teemaks nõiad ja inkvisatsioon (,,Sa ei lipsa minema") või rahva harimatus (,,Sina, kes sa enam ei suuda" ja ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi"). Teine suur sari, umbes 100 lehte ,,Sõjakoledused", pühendatud Hispaania partisanide vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu, teostelt näeme hispaania naisi võitlemas prantslaste vastu. Saksa romantismi võiks iseloomustada lapselikkus ja naiivsus, kuid kaunid värvid. Peateema maastikumaal, ka lapsed ja lilled. Philipp Otto Runge, esimene saksa romantik. Üritab oma
tegi neist kiriku kõrgema juhatuse tööriista. Sotsiaalse struktuuri poliitika tähtsaim moment oli seksuaalse läbirääkimise keelamine väljaspool abielu. See oli keelatud ja karistatav. Selleks olid olemas ka vastavad seadused. See mõjutas inimeste seksuaaleetilist käitumist. Et olla kindel, et ei rikutaks abielu, viidi kiriku poolt sisse laiaulatuslik kontroll. Peale perekonnaprobleemide tegeles kirik ka kriminaalprotsessidega. Kriminaalprotsessi viidi 1215 a. sisse mõiste inkvisatsioon, st. tekkisid kirikute kohtud, mis omal algatusel tegelesid rikkumiste väljaselgitamisega. Ametisse määrati eriline isik ) süüdistaja (promotor), kes hoolitses kaebuse eest, st otsis rikkujaid. Süüdistuse esitamiseks piisas kuuldusest toimepandud kuriteo kohta. Peale süüdistuse esitamist kuulutas kohus välja juurdluse. Aluseks võeti ratsionaalne teadmine st. tõendite arutamisel olid olulised tunnistajate ütlused, kusjuures kohtud kohaldasid karistusena nn
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
