keskel asus võimas templite ja paleede kompleks Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega kaunistatud kolp Asteekide kalendrikivi Inkad 15. sajandi algul kerkis Andides esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane, kasutati tohutuid kiviplokke, töödeldes neid väga täpselt Sagedaste maavärinate tõttu on inkade müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja, siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks
(vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jooksul hiigelriik, mis ulatus Lõuna-Equadorist Tsiili põhjaossa. Selles riigis elas u 15 mln inimest. Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike
jumalaid sõja-, vihma-, päikese- ja tuulejumalaid · tõid oma jumalate soosingu võitmiseks inimohvreid · Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril · Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge · Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Inkad · 15. sajandi algul kerkis Andides esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse · Olid vägagi sõjakad · Inkade hiigelriiki võib vabalt Inkade kadunud linn võrrelda Rooma impeeriumiga · Võtsid palju üle kõrgkultuuridest · Tähtsal kohal olid teede ehitused teed on tänapäevani kasutatavad · Rääkisid ketsua keelt · Kuulusid iidsesse indiaani hõimu · On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac · eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus
kerkisid seal järjest esile rahvad, kes rajasid rajasid arenenud ühiskonna ja võimsad riigid. Lõuna Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi näiteks Nazca, Chimu, Mochica kultuurid. 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele
õu ning Päikese- ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Inkade rajatud tee Sacsayhuamani 12-nurkne kivi Andides kindluse müür Cuzcos Sacsayhuamani kindluse müüris 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maa-ala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem.
chulpad ning Päikese- ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 4.3.INKADE KULTUUR( 15. saj.) XV sajandi algul kerkis Andide mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maa-ala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. XV sajandi lõpuks oli inkade poolt alistatud peaaegu kogu Lõuna-Ameerika läänerannik. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade
inimohvreid, muidu toodi loomohvreid, Odinile hobune, Thorile sokk ja Freyrile kult. Ragnarõk maailma lõpu lahing, jumalate hämarus, jumalad ja koletised tapavad teineteist, tulemaailmas tulehiid Üks inimpaar säilib maailmatulekahjus, sünnib uus roheline maailm, Baldr ja muud valitsevad uut maailma, ja pääsenud inimpaarist sünnivad uued inimesed. XII LOENG 23.04.12 Peruu inkade riik (Materjal ÕIS-is) Inka Ketsuakeelne sõna (Sapa Inka - Ainus) 1438-1532 valitsesid inkad. Inkadeks nimetas ennast ketsuakeelt rääkiv aristokraatia kiht Titicaca- kuni 2 km sügavune järv, asub Peruu ja Boliivia piiri peal 10. saj lõpul rändasid ketsua-indiaani hõmud, titicaca järvest põhja poole, 13. saj jõudsid Cuzco (maailma naba) lähedale. Ketsua hõimupealikud nimetasid ennast inkadeks (õilis, suursugune) Aimaarid Tsankad Patchacutek Yupanqui Maailma ühendaja, mõjutas teiste linnriikide pealikke ja ülemus 1438 a
Arhitektid tundsid pseudovõlvi ja lubimörti. LÕUNA-AMEERIKA KÕRGKULTUURID INKADE RIIK Hilary Karu 8 2009 veebruar · RIIK: Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestikusse ja asutasid linnriike. Cuzco, sealseid hõimupealike nim inkadeks. Inkad lõid tsentraliseeritud hiigelriigi, mis ulatus Lõuna-Ecuadorist Põhja-Tsiilini. Pealinnas elas keiser. Päris-inkad ehk ketsua ülikud, ketsua ülikute segaverelised järglased, alistatud hõimude pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva
sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud
sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud
linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade riik: Hõimud asusid andide orgudesse ja lõid palju linnriike. Cuzco-maailma naba linn oli tähtsaim. Selle linna pealike nimetati inkadeks.. kolmveerand sajandi jooksul loodi tsentraliseeritud hiigelriik kus elas mitukümmend miljonit inimest.riiki juhtis keiser. Majanduselu juhtis külakogukond. Kummardati taevajumalaid. Tähtsal kohal päikesekultus. Haridussüsteem vastavalt vajadusele(kas taheti preestreid v sõdureid vms) kirja ei olnud. Tohutult arenenud arhitektuur.Konkidastooride tulek: 1519 saabus mehhikosse 600 mehega hernan cortes. Ta sai hakkama mehhiko vallutamisega,. Otsiti aardeid. Viimane keiseri piinati