lääne ja loode Eestis, kus kasvavad kadakad ja kuivalembesed rohttaimed. Lauskmaa on madalik, millel esineb kõrgustikke (alla 200m merepinnast kuni 500m) Jäärakud- Püsiva voolusängita ajutise veevool lausaline uhtmise tagajärjel kujunenud uhtvormid. Tugevate vihmasadude käigus võib järskudel loodusliku taimkatteta nõlvadel ja veerudel tekkida hargnevaid ja omavahel taas liituvaid uurdeid-jäärakuid e. ovraage. Inimtekkelised pinnavormid- Inimtekkelisteks reljeefielemendiks, mis ilmestavad mõne piirkonna maastikupuldi, on muinas- ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed. Tänapäeva Kirde-Eesti maastikupildi iseloomulikeks koostisosadeks on aga 20. sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. Voorte kujunemine ja paiknemine- Need väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolimisel ehk kulutuse ja kuhje koostoi mel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke
Süsinikdioksiidi (CO2) peamisteks tekkeallikateks on põlemine ja organismide elutegevus. Kuna CO2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, on tagajärjeks temperatuuri tõus atmosfääris (,,kasvuhooneefekti suurenemine"). 4. Aerosoolid on moodustunud atmosfääri sattunud tahkete ainete väikestest osakestest ja vedelike tilgakestest. Looduslikeks allikateks on vulkaaniline tegevus, tuuled, põlengud jm. Inimtekkelisteks aerosoolide allikateks on näiteks põletamine (suits, tahm, tuhk), metallurgia, ehitusmaterjalide tootmine, transport jm. Aerosoolide kahjulik toime oleneb peamiselt nende keemilisest koostisest. Põhimõisted: energiamajandus-tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. taastuvad ja taastumatud energiaallikad- Taastuvad energiavarud:
Lõuna eesti liivakivide peal on see punakaspruun ning suhteliselt kivivaene. 16. Kuidas muutub pinnakate paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse? Põhja ja kesk eestis on 2-3m paksune ja Lõuna eestis 5-10m paksune. Põhja eesti tuli enne veest välja ja lõuna eesti hiljem. 17. Mis on pinnavorm? Kuidas neid liigitatakse? Pinnavorm on maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Neid liigitatatkse looduslik ja inimtekkelisteks 18. Kirjelda eesti pinnamoe kujunemise etappe. Milline neist etappidest on jätnud eesti praegusesse pinnaoodi kõige suurema jälje? Miks? Esimene etapp algas umbes 350 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Teine etapp on seotud mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevusega. Korduvalt peale tunginud liustikud kandsid aluspõhja ülaosast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Kolmas
Maalt soojuskiirguse tagasiminekut atmosfääri. 7)Milliseid elutekkelisi pinnavorme sa tead? Elutekkelised pinnavormid on kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Siia kuuluvad näiteks suured sootasandikud, mis on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soode pinnavormid on rohu- ja samblamättad, älved ja laukad. Loomade tekitatud pinnavormideks peetakse kobraste, sipelgate jt kuhilpesade kõrval ka loomaradasid. Inimtekkelisteks on muinas- Ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed, suured põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. 7)Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Läänemere madal soolsus on tingitud väikesest aurumisest, mageda jõevee suurest sissevoolust ning halvast ühendusest Põhjamerega. Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad oüsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis
Tahvel on informatiivne, ilusti kujundatud. 9. Elva jõe luhaniit. Niidud on puudeta või väheste puudega rohttaimedega kaetud alad. Algselt on sõna niit tulenenud tegusõnast "niitma" - seega on niidud niidetavad alad. Veel kolmekümnendatel aastatel olid luhaniidud aktiivses kasutuses. Suvel niidetud ja kuivatatud hein pandi kuhjadesse, mis taliteega ära viidi. Tekkelt jagunevad niidud algseteks ehk primaarseteks ja inimtekkelisteks ehk sekundaarseteks niitudeks. Algsed niidud on tekkinud: maatõusu tõttu merest kerkivatel laidudel ja rannikuil (rannaniidud). jõelammidel regulaarse üleujutusega aladel, kus jää ja vee toimel ei ole puudel võimalik kasvada (luhaniidud). 8 Punkt on ilus kindlasti suvel kui taimed vohavad ja õitsevad. Kevadel ei pruugi olla ligipääsetav kuna võib olla üleujutatud, kuid siis avaneb teistsugune kaunis vaade.
söe ja põlevkivi gaasistamisel, metallurgiaprotsesside käigus. Süsinikdioksiidi (CO2) peamisteks tekkeallikateks on põlemine ja organismide elutegevus. Kuna CO2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, on tagajärjeks temperatuuri tõus atmosfääris (,,kasvuhooneefekti suurenemine"). 4. Aerosoolid On moodustunud atmosfääri sattunud tahkete ainete väikestest osakestest ja vedelike tilgakestest. Looduslikeks allikateks on vulkaaniline tegevus, tuuled, põlengud jm. Inimtekkelisteks aerosoolide allikateks on näiteks põletamine (suits, tahm, tuhk), metallurgia, ehitusmaterjalide tootmine, transport jm. Aerosoolide kahjulik toime oleneb peamiselt nende keemilisest koostisest. Millal võeti vesi energiaallikana kasutusele (vesiveskite kasutamine, hüdroelektrijaamade kasutuselevõtmine)? Vesi 11 saj., vesiveski 13 saj., hüdroelektrijaam 20.-21 saj. Kuidas on muutunud vee osatähtsus energiaallikana?
ülemäärse püügiga, reostusega ning võõrliikide sissetoomisega. Lisaks sellele surid korallid suurtel rifialadel aastatel 1998 ja 2000-2001, mil ookeanide pindmise veekihi temperatuur tõusis pikaks ajaks liiga kõrgele. Korallrifid on kliima soojenemise suhtes erakordselt tundlikud. Kõrbestumine. Paljud sesoonselt kuivas kliimas paiknevad kooslused on imimtegevuse tulemusena tugevalt kahjustunud, minetanud oma produktiivsuse ja muutunud inimtekkelisteks kõrbeteks. Seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. Kaua on vaieldud ~5~ kõrbestmise põhjuste üle, sest kõigi maakera kõrbete teket ei saa seletada kliimateguritega. kuigi kõrbestumise põhjuste kohta on vähe andmeid, arvatakse, et umbes kuuendik kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kuivad ehk ariidsed ja poolkuivad ehk semiariidsed alad hõlmavad 1/3 maakerast
Senini valdavalt utilitaarset väärtust omavat objekti hakatakse käsitlema infoallikana. Ennekõike tähendab see seda, et dokument muutub arhivaaliks või ese museaaliks. 5) artefakti infostruktuuri muutumine ajas Objektide infosisaldus muutub pidevalt, kuna kogu aeg toimub nii teabe kadu kui ka juurdetulek. Artefaktide infosisaldust mõjutab terve rida nii füüsikalis-keemilisi kui ka sotsiaalseid protsesse, mida võibki jagada looduslikeks ja inimtekkelisteks. Looduslikest protsessidest on kõige olulisem pidevalt toimuv materjalide lagunemine ja vananemine. Toimuvad keemilis-füüsikalised protsessid, mis viivad materjalide keemilise koosseisu muutumise ning mehaaniliste omaduste halvenemiseni. Vananemise protsess on pöördumatu, küll võib aga oluliselt erineda selle kiirus. Materjalid erinevad üksteisest vananemiskiiruse ning keskkonnatingimuste muutumisele reageerimise poolest. Artefaktide
· Paiknevad levila piiril · Kujunevad liigid ja endeemid · Sattunud ohtu inimtegevuse tahajärjel (isendite kogumine, maakasutuse muutumine) maakasutus on kõige tähtsam. · On mingitel keskkonnatingimustest tulenevatel põhjustel kõikjal haruldased · Ülekasutamine ressursina Kõige lõunapoolsema väljanägemisega metsad kasvavad meil põhjas. Kooslused võib taastumispotentsiaali silmas pidades jagada looduslikeks ja poollooduslikeks nig inimtekkelisteks (põllud, metsakultuurid) Looduslikud Poollooduslikud Põlismetsad Looduslähedased metsad Saliinsed rannikukooslused ja esmased Rannaniidud klibuvallid Kõik sood Looniidud Looduslikud veekogud Lamminiidud Põlendikud Aru- ja puisniidud
Gravitatsioonilised pinnavormid on kujunenud peamiselt raskusjõu toimel ja paiknevad rusukaldena (eriti rohkesti Põhja-Eesti paekalda jalamil). Kohati tekib ka maalihkeid. Elutekkelised pinnavormid jaotuvad fütogeenseteks ehk taimetekkelisteks (näiteks madal- ja siirdesoo ning rabatasandikud ning sealsed väikevormid – älved,laukad, märed, sambla- ja rohumättad, peenrad jms), zoogeenseteks ehk loomatekkelisteks (näiteks sipelgate kuhilpesad) ja antropogeenseteks ehk inimtekkelisteks ehk tehnogeenseteks (näiteks linnamäed, muldkindlustused, terrikoonikud, teede mulded, puistangud, karjäärid, kanalid jpt). Viimaste hulka võib lugeda ka asulad koos majade ja tehnovõrkudega. Pinnamoe kujunemise etapid Pinnamoe kujunemisel saab eristada kolme suurt etappi. Esimene etapp algas Hilis-Devonis, umbes 350 miljonit aastat tagasi, kui kujunesid nüüdisaja maismaaolud. Pleistotseeni alguseni oli valdav kulutus, mille vältel kujunes nüüdispinnamoeski
annaabi.ee 
