ka muil tasandeil võib kollaboratsioon konkreetse roimani küündida ja olla ühtlasi vaadeldav karistusõiguse valguses) -- seda tasandit iseloomustav külg on isiklik kurjus/kuritegelikkus, st kollaborant ise n-ö määrib oma käsi, olgu kaaskodanike vahetu reetmisega või neid isiklikult vaenates või koguni surmates. (Saab muidugi alati eristada kollaboreerimise raskusastmeid -- antud juhul näiteks pealekaebamisest kuni aegumatu inimsusevastase massiroimani) 4. ··· Alles 2009. aastal astusid eestlased õigusliku sammukese kollaboratsiooni väärteoks tunnustamise poole. Nimelt hakkas 15. novembril kehtima Karistusseadustiku §234' Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamise kohta, mis ütleb: "Eesti Vabariigi vastase sõja või Eesti okupeerimise ajal Eesti Vabariigi kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, Eesti Vabariigi vastases sõjategevuses osalemise või
ka muil tasandeil võib kollaboratsioon konkreetse roimani küündida ja olla ühtlasi vaadeldav karistusõiguse valguses) -- seda tasandit iseloomustav külg on isiklik kurjus/kuritegelikkus, st kollaborant ise n-ö määrib oma käsi, olgu kaaskodanike vahetu reetmisega või neid isiklikult vaenates või koguni surmates. (Saab muidugi alati eristada kollaboreerimise raskusastmeid -- antud juhul näiteks pealekaebamisest kuni aegumatu inimsusevastase massiroimani) http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/holokaust_vastupanuliik umine.html Tavaliselt seadis uus võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Selliseid aktiivselt võõra võimu teenistusse astunud tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati säärast käitumist vajadusega ka raskes olukorras ning ebameeldivaid
massiküüditamine, mida kujutas? 1941. aasta juunis korraldasid Nõukogude võimud NSVL-i lääneosas, mis olid 1939-1940 impeeriumiga liidetud, mastaapse küüditamise. Eestist küüditati üle 10 000 inimese. Enamik küüditatuist olid kas naised-lapsed või vanainimesed. Umbes 3000 olid täiskasvanud mehed, kes üldiselt saadeti GULAG-i laagritesse, kus enamik neid suri. Kokku suri küüditamise tagajärjel umbes 6000 inimest. Arvatavasti on tegemist ühe suurema tragöödia ja inimsusevastase kuriteoga Eesti ajaloos. Praegu tähistatakse 14. juunit leinalippude heiskamisega mälestuspäevana.Massiküüditamise eesmärgiks oli tõenäoliselt uute nõukogude kodanike hirmutamine. 9. Millal oli Saksa okupatsioon Eestis, millega seoses toimus, miks lõppes, kelle võimu alla läks? Oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15
klausel). 5) Versailles´ rahulepingu 227 klausel nägi ette ,et Wilhelm II Hohenzollern on rikkunud rahvusvahelise kõlbluse ja lepingute pühadust ning tuleb anda kohtu alla. Holland keeldus Wilhelm II välja andmast. Saksa väejuhtide ja allveelaevade komandöride üle peeti kohut Lepizigis. Seda ei tehtud mitte Antanti,vaid Saksa valitsuse sõjakohtus. Karistused olid kerged- rahatrahv või lühiajaline vanglakaristus. See oli esimene kord,kui inimsusevastase kutiteo kontseptsioon sai seadusliku heakskiidu. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks pärast president friedrich Eberti allkirjastamist 11. augustil 1919. 1920. aastal toimus Saksamaal nn Kappi puts-monarhistlik riigipöördekatse Berliinis. Ebaõnnestus. 1922. aastal toimus majanduskonverents Genovas Itaalias,millest võttis osa 29 riiki. Lääneriigid otsustasid uurida ,millised on võimalused panna Venemaas maksma
tegevuses, sealhulgas ka talunikke, töölisi ja muud lihtrahavast. Keegi ei võinud kindel olla homses päevas. 14. juunil 1941. toimus massiküüditamine kolmes Balti riigis. Täisealised mehed viidi vangilaagritesse, suur osa neist hukati. Nende pered, naised lapsed saadeti asumisele, Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Kokku suri küüditamise tagajärjel umbes 6000 inimest. Arvatavasti on tegemist ühe suurema tragöödia ja inimsusevastase kuriteoga Eesti ajaloos. Praegu tähistatakse 14. juunit leinalippude heiskamisega mälestuspäevana. Massiküüditamise eesmärgiks oli tõenäoliselt uute nõukogude kodanike hirmutamine, ent samas võis see olla seotud ka eesoleva Saksa-Nõukogude sõjaga: võimalik, et Nõukogude Liit valmistus ise Saksamaad ründama ja "puhastas" seetõttu tulevast tagalat "kahtlasest elemendist". Seetõttu võeti teade 22. juunil puhkenud sõjast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Eestis
kuritegu. · Orjus on keelatud kõikide rahvusvaheliste lepingutega. Õiglane kohtupidamine · Inimese kaitset puudutava rahvusvahelise regulatsiooni üks alustaladest. · Isiku süüdimõistmise või karistamiste ilma kohtupidamiseta eest näeb vastutuse ette ka humanitaarõiguse ja rahvusvaheline kriminaalõigus. Viimaste kohaselt võib olla tegemist nii sõja kui ka inimsusevastase kuriteoga. · Õigus õiglasele kohtupidamistele ei ole esitatud õigusena, mida ei või piirata. (MRC kommentaarid artiklitele). · Aegumistähtaegu ei kohaldata kuritegudele, mis alluvad rahvusvahelisele kriminaalkohtule. Nõudmised kohtule: · Kohtulik organ kohtulik organ, kellel on õigus teha siduvaid otsuseid ja neid ei saa muuta teiste võimuharude esindajad. · Sõltumatu peab olema eraldatud teistest võimudest
keelatud relvade tootmine ja levitamine), sõjasüüteod (nagu tsiviilelanikkonnavastane rünne, keelatud relvade kasutamine jms) ning süüteod rahvusvahelise julgeoleku vastu (piraatlus, õhusõiduki kaaperdamine ja lennuohutusvastane rünne). Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude paigutamine kõigi süütegude hulgas esikohale viitab nende tegude erilisele ohtlikkusele. Nende tegude eest on ette nähtud ka seadustiku karmimad karistused (inimsusevastase kuriteo ja genotsiidi eest kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus). Nende süütegude toimepanemise eest karistatakse lisaks selle vahetule toimepanijale ka riigivõimu esindajat või sõjaväeülemat, kes on andnud korralduse süüteo toimepanemiseks või kelle nõusolekul süütegu on toime pandud või kes ei ole takistanud süüteo toimepanemist, kuigi see on olnud tema võimuses (§ 88). Isikuvastased süüteod (KarS §-d 113–150) on eluvastased süüteod (nagu tapmine,
2. Konventsiooni ei kohaldata: i) isikule, kellel on ÜRO organi või asutuse, välja arvatud ÜRO pagulaste ülemkomissari kaitse või abi, kuni ta sellist kaitset või abi saab; ii) isikule, kelle puhul tema elukohariigi pädevad asutused on tunnistanud, et tal on selle riigi kodanikega ühesugused õigused ja kohustused; iii) isikule, kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et: a) ta on pannud toime rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo, nagu need on määratletud rahvusvahelistes õigusaktides, millega nähakse ette selliseid kuritegusid käsitlevaid sätteid; b) ta on pannud toime raske mittepoliitilise kuriteo väljaspool oma elukohariiki ja enne seda, kui ta kõnealusesse riiki lubati; c) ta on olnud süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtete vastastes tegudes. New Yorgi konventsioon aastast 1954 Artikkel 2 Üldkohustused
Kui mitte avalikult, siis eraelus ometi. Riigiametniku isiklike otsuste ja hinnangute tegemist takistas ametialane kohustussuhe valitseva võimuga. Kas aga oli mõni otsustusprotsess, milles osalevad ametnikud oleksid saanud langetada alternatiivse otsuse? Kui palju sai isiklikest väärtushinnangutest lähtuda riikliku korralduse elluviija? Kas tavainimene saanuks oma isikliku otsuse kaudu ära hoida mõne inimsusevastase kuriteo? Millised olid võimalused eirata riiklikult antud korraldusi? Need on küsimused, mis paratamatult kerkivad holokausti teema käsitlemisel. Tänaste õpilaste väärtushinnangud ning moraalinormid on kujunenud demokraatliku ühiskonna tingimustes. See teeb holokaustiaegsed kuriteod neile väga raskesti mõistetavaks. Sageli küsivad nad õpetajalt, kuidas oli selline asi üldse võimalik, miks keegi sellele vastu ei hakanud? Me saame teemale
annaabi.ee 
