Kuna tegemist on mööbliga, ei rakendu lisanduvaid aktsiise. Lisaks puudutavad ettevõtet ka tööjõumaksud nagu sotsiaalmaks (33%) ja tööandja poolne töötuskindlustusmaks (0,8%). Tulevikus mõjutaks ettevõtet jätkuv miinimumpalga tõus. 6. Millistele ressurssidele teie ettevõtte tegevus ja kasv valdavalt tugineb? Millised on peamised oodatavad arengud nende ressursside osas, mis mõjutavad teie ettevõtte tegevust tulevikus ja milline see mõju oleks? Põhjendage. Inimressurssidest kliendid ja kvalifitseeritud töötajad. Loodusressurssidest puit. Tootmise koha pealt on tähtis tooraine ning tehase kvaliteet ja olemasolu. Klientidega seonduvalt on tulevikus vajalik, et tellimusi esitataks rohkem, samuti pikaajalised suhted ja ka uute klientide leidmine. Kasutatavate puiduliikide vahetamine muude alternatiivide vastu võib olla tulevikus vajalik. 7. Millised kaubanduspiirangud mõjutavad teie ettevõtte tegevust praegu?
· Taanis pole kohustuslik koolis käia. *Eestis on kohustuslik põhikoolis käia. * Taani koolis on olulised õppimise lust rühmatöö ja infotehnoloogia *Eestis on oluline omandada haridust ja oma oskuste laiendamine. * Avatud ja arenenud majandusega riik. *Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. * Taanil on mitmekesine majandus, kuna loodusvarasid on seal saadaval vähe, sõltub see täielikult inimressurssidest. *Eesti majandus kasv on väga kiire. * Taani nominaalne SKP on hinnanguliselt 333,238 miljonit USA dollarit, olles maailma riikide seas 32. kohal. *Eesti nominaalne SKP on hinnaguliselt 4,2 miljardit eurot. * Taani peamised ekspordiallikad on tööstustoodang/tööstuskaubad. *Eesti peamised ekspordiallikad on õlu,siider, lond-drink ja mahl. * Taanil on üleriigiline heaolu süsteem, mis tagab kõigile taanlastele maksudega
otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ainelised ressursid jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse (haritav maa, maavarad, metsad, veeressursid jne.), mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada. Mittelooduslik ressurss ehk
rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning teenuste osutamisel. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus.
Majanduse põhiküsimused. Et ressursid on piiratud, peavad inimesed tegema valiku, mida toota, kuidas toota (missuguseid tootmistegureid kasutada) ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Need kolm küsimust on iga majandussüsteemi põhiküsimused. Kõigepealt püüame leida vastust küsimusele, mida toota. Ükskõik missugust hüvist me ka ei toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne
ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal.
millega peame arvestama, ehkki muuta ei saa. Valiku tegemine eesmärkide hulgast Probleemipuu ja eesmärgipuu kajastavad kindla teemaga seotud probleemide ja eesmärkide tervikpilti. Ent reaalses elus pole sageli võimalik ühe projekti käigus neid kõiki ära lahendada, osa neist on projekti mõjuulatuses, teised mitte. Eesmärgipuu määratleb kõik võimalused, mis aga vähenevad, kui võtta arvesse poliitika, prioriteedid, rahalised ja inimressurssidest tulenevad piirangud. Meil tuleb teha valik neist eesmärkidest, mida peame jõukohaseks, ning jätta kõrvale need, mida saavutada ei suuda. 13 Selle valiku põhjal määratakse projekti üldine eesmärk ning otsesed eesmärgid. Seejärel kaalutakse, kuidas valitud eesmärke saavutada ning milliseid sekkumise viise selleks kasutada. Eesmärkide tasandid Eesmärgid eksisteerivad erinevatel tasanditel laiemast pikajalisest püüdlusest kuni
teenust igapäevaselt kasutab. Tarkvaralise rakenduse “Somno” eesmärk on hallata väiksemate ning keskmise suurusega ettevõtete töötajate puhkuseid ning töölt eemalolekut. Rakenduse peamiseks väärtuseks organisatsiooni jaoks on põhjaliku ülevaate andmine ettevõtte inimressurssidest. Lisaks: • võimaldab rakendus puhkuste ja töölt eemalolekute avalduste esitamist lihtsalt ja mugaval paberivabal kujul; • puhkuste ja töölt eemalolekute märkimine rakenduse abil on organisatsiooni töötajate
uuendatud ning võtmeajakirjanikega personaalsed kontaktid loodud. Samas on teisel tasandil olulisem reaalne tulemus: kas ajakirjanikega kohtumistel saavutati usaldus ja konstruktiivne koostöö ning kas uued trükised on klientidele paremini arusaadavad ja käepärasemad kasutada? Seega on juba eesmärki seades vajalik kriitiliselt hinnata, kas selle saavutamine on reaalne lähtuvalt: · inimressurssidest · eelarvest · kasutada olevast ajast. Nagu kõigil teistelgi elualadel on mõttekas alustada väiksemate sammudega ning võimalikult lihtsate eesmärkidega. Seega tuleb mõõdetavate eesmärkide püstitamisel arvestada järgmist: · valivus olulise ja ebaolulise eristamine, prioriteetide seadmine. Ei tohi alla anda kiusatusele teha kõike, mida idee tasandil genereerida suudetakse ja mis tundub fantastiline. Ka suhtekorralduses
jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurssideks on maavarad, metsad, põllumajanduslik maa jne. kuid majandusteoorias sageli kasutatakse nende puhul koondnimetust maa. Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased
annaabi.ee 
