kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Sellega kinnitas Eestis oma olemust luteri kirik. Luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Trükiti ka esimene raamat: ,, Katekismus". Moraalne võim, mis seni oli takistanud ülikiiret teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest. Hääbus ka ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg on hariduse laialdasem levik. Hakati tähtsustama ka seda, et lihtsad inimesed saaksid õppida kirjutamist ja lugemist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Tugevnes ka kuningavõim(Inglismaal). Vähenesid
pääsemisega, võiks teose algne pealkiri olla peamine märksõna. Kevad kui lootus, taassünd -- sellise pealkirjaga Émile Zola ehk viitas kunagisele olukorra paranemisele. Isiklik arvamus Raamat annab hea pildi 19. sajandi eluolust, kuid on tavalugejale liiga depressiivne. Zola põhjalikud kirjeldused on kohati liialt võikad, et mõjuvad sokeerivalt ning muserdavalt. Teoses on palju mõtteainet inimmoraali ning -õiguste üle. Hoolimata sellest, et teos on üle saja aasta vana, leidub seal ka tänapäevaseid jooni, mis ei lase lool aeguda ja unustusse vajuda. Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%89mile_Zola http://seacoast.sunderland.ac.uk/~os0tmc/zola/zola.htm
riik välja arvatud, kuigi ka seal valitses sisuliselt kristliku usu reformimise tulemusel tekkinud kommunistlik religioon "teaduslik kommunism"). Protestantlikus maailmas asub või on loodud neist pärit kapitalil ka enamus tootmisest, mis on viinud maailma ökoloogilisse kriisi. Kadus kiriku moraalne võim, mis seni oli takistanud teaduse ülikiiret arengut. Järgnevalt näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest, mis on toonud kaasa selle, et enamus teaduse saavutusi leiavad rakendust eelkõige sõjalises vallas või muudel ebanormaalsetel aladel. Oleme tunnistajaiks olukorrale, kus inimene on võtnud ette Jumala kombel elusate organismide kunstliku loomise (alles hiljaaegu jooksis pressist läbi teade, mille kohaselt Suurbritannia valitsuse vastava ala ekspert on soovitanud valitsusel nõustuda inimese kloonimisega teaduslike uuringute eesmärgil) jne.
,,vaikiva" ja ,,kirjutamata" staatuse ja määravad inimese suhtumist ühiskonda , teiste maade rahvastesse, peresse jne.Moraali nõuetele vastamist võivad kontrollida kõik inimesed ilma ühegi erandita ja igaüks eraldi.Moraalis, ükskõikse isiku autoriteet ei ole seotud tegelikkuse võimuga, vaid vaimse autoriteediga , mis põhineb oma enda moraali kvaliteedis. Moraal on omamoodi universaalne.See heakskiit ei ole absoluutne seadus , pigem regulaarsus , sest on olemas inimesi kes ei nõustu inimmoraali ettekirjutistega.Pealegi nad eitavad ja tegutsevad vastupidiliselt neile.Kuid absoluutne maailma rahvastiku enamus (arenenud rahvastiku enamus , v.ä. Papua rahvastiku jt.) jagab üldiseid moraalinorme.Üldise moraali normi kuuluvad näiteks, paljud tuntud religiooni käsud või ettekirjutised.Sellised eeskirjad on n.n sambad , mis seovad meie ühiskonda.Ma nimetaksin neid norme , esimesteks normideks , baasi tasemelisteks.Nendele Üldistele eeskirjadele kasvas inimarengu ajajooksul suur kiht
7 Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde, mis pani aluse tänapäevasele saksa keelele. Reformatsiooni peamised põhjused: 1. Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2. Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu.8 Reformatsiooni tagajärjel kadus kiriku moraalne võim, mis seni oli takistanud teaduse ülikiiret arengut. Järgnevalt näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest, mis on toonud kaasa selle, et enamus teaduse saavutusi leiavad rakendust eelkõige sõjalises vallas või muudel ebanormaalsetel aladel. Oleme tunnistajaiks olukorrale, kus inimene on võtnud ette Jumala kombel elusate organismide kunstliku loomise jne. Hääbus ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning
Kennedy tsitaadid · Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. · Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna. · Oma probleemid oleme ise tekitanud - ja lahendada saame neid ainult me ise. · Ärge küsige, mida riik saab teie heaks teha. Parem küsige, mida teie saate teha riigi heaks. · Inimene teeb, mida ta peab vaatamata isiklikele tagajärgedele, vaatamata takistustele, ohtudele ja pingele ja see on kogu inimmoraali alus. · Rahvus avaldub mitte ainult nende meeste näol, kes tal on, vaid läbi nende, keda austab ja mäletab. 7 8
Selle vastavalt huvitub see eetikast ja moraalipsühholoogiast: kuidas kujundada õiglaselt arutlevat inimloomust? Konfutsianism käsitleb neid küsimusi igal tasemel, alates ilmalikest peresuhetest kuni riikidevahelise diplomaatiani ja õigusnormideni. Seevastu taoism rõhutab metafüüsilist, iseäranis metaeetikat – küsimusi moraalse dao süvaloomusest, selle reaalsusest ja tunnetatavusest. See muudab mõned taoistid moraaliskeptikuteks või relativistideks, kes peavad inimmoraali vaid väikeseks osaks looduse dao`st. Konfutsius seevastu rõhutab oma kõikeläbivat humanismi, öeldes: „inimene ülendab kulgu, kulg ei ülenda inimest“. Osalt vastandub konfutsianism budismile vältides arutlusi igavese elu üle. See on küsimus, mida Konfutsius keeldub kommenteerimast. Ta näib olevat agnostik surmajärgse elu küsimuses ja ta soovitas pragmaatiliselt ettevaatust kõrgemate olendite suhtes: Fan Chi küsis, mis on tarkus
19. Millisel seisukohal on kontraktualistid loomade kohtlemise osas? Utilitaristid? Suhteid tähtsustavad lähenemised? Kontraktualistid ei omista moraalset staatust loomadele. Utilitaristide puhul loeb kontekst: kui loomade ohverdamine toob tervise inimestele, siis on ok; kui tapetakse loomi lihtsalt söömis-naudingu pärast, siis ei. 20. Mille poolest erinevad õigustel põhinevad (deontoloogilised) lähenemised utilitaristlikest? Deontoloogiline eetika – kohustus ja inimmoraali seos. Oleneb see, mida inimesed teevad; mitte tagajärjed. 21. Nimeta utilitarismi esindav autor loomaeetikas? Loomaõiguslust esindav autor? Singer - loomaeetika; Norton – loomaõiglus. 22. Millised on Peter Singeri põhiideed loomade kohtlemisel? Aluseks utilitarism, kitsamalt eelistusutilitarism. Kõigi tundlike organismide huve tuleb võrdselt arvesse võtta. Valu vältimisest on kõik tundlikud olendid ühtviisi huvitatud.
annaabi.ee 
