uskusid, et kõik kuningad on jumalad. Usuti veel, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Vaaraosi maeti püramiididesse. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. See sai toimuda ainult siis kui surnukehi palsameeriti. See tähendas, et siseelundid eemaldati, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi.Sissemähitud surnukeha näole pandi mask, mis võis olla kullast, et Ba teaks, kelle kehasse peab ta tagasi pöörduma. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis
aastal. Taas kajastusid tema loomingus isiklikud kogemused. Selle põhiaineseks said nüüd tema sõbrast luuletaja Guillaume Appollinaire'i mõjul Pariisi tänavaelu ja rändtsirkusemotiivid. 1906. aasta lõpupoole alustas Picasso tööd suuremõõtmelise maaliga ,,Avignoni neiud" (,,Les Demoiselles d'Avignon"), mille nimi viitab bordellidele Barcelonas Avignoni tänaval. See oli Picasso teos, kus ta kujutas rõhutatult mitterealistlikke inimkehi. 1908. aastal hakkasid Picasso ja ta sõber Georges Braque inspireerituna El Greco'st ja Cézanne'ist katsetama uut stiili, mis kriitikutelt sai nimeks analüütiline kubism. Esialgu kiputi Picasso ja Braque'i ebakonventsionaalseid maale tõlgendama lihtsalt geomeetriliste kujunditena, kuid kunstnike enda meelest oli tegemist hoopis uut sorti realismiga, mis hülgas renessansist pärit perspektiivi- ja illusioonitraditsiooni. 1910
jumalale loomade ohverdamisest o Templihoonesse endasse kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid 5. Surmajärgsus! EGIPTUS o Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. o Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. o Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. o Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. Jäeti alles ainult süda o Inimestele pandi kaasa hauda kõiksugu väärtuslikke esemeid MESOPOTAAMIA o Mesopotaamias ei pööratud eriti elule pärast surma tähelepanu.
Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. VALMISTUMINE HAUATAGUSEKS ELUKS Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. MUUMIATE TEGEMINE Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. REIS OSIRISE JUURDE Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud
Väga oluline, kasutades sõiduvahendit on loomulikult turvavöö. Kõik inimesed teavad, et see on vajalik, aga siiski on palju neid, kes ei hooli ja on kindlad, et midagi ei juhtu. Statistika on aga näidanud, et õnnetusi juhtub just nendega kes ei hooli. Iial ei või ju teada, millal mõni teine auto sulle ette sõidab ja nii satud ka sina avariisse. Turvavöö on väga oluline nii esi- kui ka tagaistmel, sest järsu pidurduse tagajärjel tekib inerts, mis liigutab autos olevaid inimkehi edasi niikaua, kuni tuleb esimene pidurdav tegur, parim variant selleks on turvavöö, sest see peatab inimese kohe, halvim on ilma turvavööta, aknast välja lennates ja peatajaks on seljuhul alles maapind. Autojuht, kes vähegi endast ja oma kaassõitjatest hoolib, ei alusta ennem sõitu, kui kõigil on turvavööd õieti kinnitatud. See võib tunduda imelik, aga on tõestatud et turvavöö võrdub elu. Jalgratturitele on ellujäämiseks vajalik kiiver
Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada.Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale"
ta hiljem maalt välja saadab, elu teda opereerides. Sõjajärgne hirm ning lahendamata jäänud probleemid tekitavad veelgi pingeid. Inimesed elavad ebakindluses ja hirmus. Veel enam seatakse kahtluse alla elu mõte. ,,Kadunud sugupõlv" ei unusta iial läbielatut, vaid igaüks sõjas olnu mõtleb iga päev kogetule. Kokkuvõte Ilmasõjad olid tõeline tragöödia tervele maailmale. Tekitatud kahju oli hirmus ja pöördumatu. Mitte ainult ei tapetud valimatult inimkehi vaid kõige enam kannatasid need, kes pidid edasi minema oma eludega ja haavu parandama rahuajal. Erich Maria Remarque'i on põhjusega peetud 20. sajandi üheks tippkirjanikuks. Kõik omal nahal reaalselt läbi elanud Remarque kirjeldab ,,kadunud põlvkonna" läbielamisi ning traagikat äärmiselt tõeliselt läbi oma teoste. Sellest ka tema teoste menu ning põnevus. Teosed lausa sunnivad lugejat sukelduma otse lahinguväljale ning läbi elama autori kirjeldatud seikluseid
20. sajandi I pool Kirjandus Kirjandus on trükitud proosa. See on ühtlasi kui kaubanduse haru. Meid huvitab kirjandus kui looming, vaimne seisund mis on seotud inimese kunstilise väljendusega üldiselt. Kõik saab alguse samast lättest. Nt afrikas moonutati muretult inimkehi, et saavutada ekspressiivsust. Futurism Futurum, tahtis minevikule selga pöörata, väljendada masinate elu, ehitusbuumi. Tekkekohad Itaalia ja Venemaa. Itaalias on tähtsaim esindaja Marinetti, Venemaal Majakovski. Dadaism Kiikhobu või isa. Loodi Sveitsis kohvikus Voltaire. Sündis umbes 1914 ringis. Üks esindaja oli Tristam Tzara. Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust.
Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, ,,kuum" ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga. 8 ANDY WARHOL (1928-1987)
Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: „Kino“ (1963), „Picasso tool“ (1973). ● EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art’i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt šokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, „kuum“ ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga. ● ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas
Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, ,,kuum" ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga. ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas
Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, ,,kuum" ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga. ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas