Inimkaubandus: Tööorjus Tenerifel (0)

Tööorjus Tenerifel
Mina lugesin 27. novemberil 2013. aastal Õhtulehes ilmunud artikli, mis räägib naisest, kes sattus inimkaubanduse, täpsemalt tööorjuse, ohvriks Tenerifel.
See naine töötas Eestis päris hea töökoha peal, kui talle helistati ja pakuti tööd Tenerifel. Tööpakkumine tuli kuulsast riidefirmast ning kuna naine oli ise disaini õppinud, siis ta teadis, millest jutt on. Ta polnud aga töökohale ise kandideerinud ning lubas selle peale mõelda. Selle juhtumi juures on see hea, et naine sai veel Eestis olles kohtuda firma esindajatega ja ülemusega ning tuli ka välja, et juhi „parem käsi“ on eestlane. See süstis naisesse enesekindlust ja kuna talle pakuti ka enamvähem sama töökohta, mis tal Eestis oli, siis jäi ta nõusse.
Tööandja lubas naisele korteri otsida, kuid kohale jõudes öeldi, et see tuleb varsti, mitte nüüd. Samuti lubatud kahe päevase sisseseadmisaja asemel, kästi tal järgmisel päeva tööle tulla ja seal kella 22ni olla ja nii kaheksa päeva järjest. Keelatud oli ka korterist pärast tööpäeva lõppu lahkuda. Pärast sellist käitumist ja keelde otsustas naine vastu hakata ja tema õnneks kästi tal lahkuda, kuna ta solvas ülemust ja ei olnud nõus vabandama.
See noor naine ei olnud esimene selle firma ohver, vaid neid on olnud juba sadu, kuid paljud neist ei julge välja öelda midagi, kuna töötavad ise siiani Tenerifel, sest Eestist lahkudes ei jäänud neile siia maha midagi, mille pärast naasta.
Minu meelest jäi selle juhtumi puhul puudu sellest, et naine ei uurinud varemalt firma tausta , kuhu teda tööle kutsuti. Samuti oleks pidanud kahtlust äratama see, et ta ise ei olnud töökohale kandideerinud ja järsku talle helistati ning pakuti tööd Tenerifel. See oleks pidanud olema asi, mis paneb kahtlema ja asja sügavamalt uurima . Naine sai küll Tenerifelt minema, sest tal oli varutud raha tagasitulekuks, kuid kui keegi, kes poleks selleks kulutuseks valmistunud olnud, oleks võinud see juhtum hoopis teistmoodi laheneda.
Kõige hullem, mis selle loo puhul on, on see, et need inimesed, kes noori naisi sinna firmasse tööle kutsuvad , on ise samuti eestlased, ainult nende ülemus on tšetšeeniast. Miks eestlased seda teevad oma kaasmaalastele? Arvatavasti on mängus ikkagi raha, sest tänapäeval tehakse selle nimel hullusi ning minu meelest on just see juhtum näiteks, et kui asi puutub rahasse, siis ei loe enam ka see, et mängus on inimeste elud .
See lugu peaks kindlasti panema mõtlema sellele, et enne, kui minna kuskile tundmatusse kohta tööle, tuleb kindlasti varasemalt selle tagatausta uurida ja olla kindel, et see asutus ei ole seotud millegi kriminaalsega.