Inimkaubandus: Tööorjus Tenerifel (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Tööorjus

Mihhaili juhtum Lugesin Mihhaili juhtumit, mis räägib mehest, kes sattus inimkaubanduse, täpsemalt tööorjuse, ohvriks Norras. Mihhail avastas töökuulutuse ühelt venekeelselt saidilt, kus pakuti ehitustööd Norras. Mihhailile lubati, et väljaõpe toimub kohapeal ja Norrasse sõidud kompenseeritakse. Lisaks õeldi, et tööleping sõlmitakse kohapeal ja huvilisi on väga palju. Lisati, et hiljem ei ole võimalik enam Mihhailil tööle asuda. Minu meelest selle juhtumi puhul on kummaline see, et mees ei uurinud varemalt firma tausta, kuhu ta tööle tahtis asuda. See on Mihhailist väga mõtlematu, minna tööle võõrasse riiki ja ta isegi ei uurinud informatsiooni firma ja tööpakkuja kohta. Töölepingut küsides, anti talle ette tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe paber, mille alusel saab tööandja palgast maha arvata kõik töötaja elamiskulud ja vajadusel ka trahvid. Sõidukulude hüvitamisega lubati tegeleda hiljem.

Inimeseõpetus

8

doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sea

Kirjandus

16

doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome m

Eesti kirjandus

14

odt

Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" kokkuvõte peatükkide kaupa

Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva k

Kirjandus

8

docx

Anu poolt antud juhtum

sõltlase analüüs Kerti juhtum. Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, siis kange alkoho

Ainetöö

6

doc

Bulgakov "Saatuslikud munad" kokkuvõte

1. Peatükk Professor Persikovi Curriculum Vitae Professor Vladimir Ipatjevit´s Persikovi välimuse kirjeldus. Tunneb hästi kõike loodusega seotut. Kultuuriteadmatu, ei loe lehti. 1. abielu, lõppes naise talumatuse konnadele tõttu. 1920. aastal surid pea kõik tema hoiul olevad katseloomad, samuti ka instituudi valvur - nälga. 1926. aastal elustus professor, tööle tuli uus valvur , Pankrat. Prof. hakkas uuesti loenguid andma ja teatmeteoseid kirjutama. 2. Peatükk Värviline keerits 1928 suvel: Prof. vaatas amööbide preparaati, kuid hetkel, mil ta tahtis suurendust juurde keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku (mida oli ta ka enne ja tema õpilasedki näinud kuid ei olnud sellele tähelepanu pööranud). Selles kiires toimus midagi enneolematut. Ta mängis veel veidi valgusega püüdes luua seda kiirt nii lampide kui päikesevalguse a

Kirjandus

7

doc

Decameron VII päev

DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol le

Kirjandus

13

doc

Romantism

Romantism · romantism on kirjandusvool, mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses · romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile · romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus · romantiline inimene = tundeline inimene · Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, zanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 ­ romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 ­ lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku ­ tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitt

Kirjandus

Kommentaarid (0)