1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 2) Kultuur kui õppimine Kultuur tähendab õpitud käitumist, kultuur omandatakse õppides. Clark Wissler 1916. Psychological and Historical Interpretations of Culture. Kultuuriliste fenomenide hulka kuuluvad kõik inimese poolt õppimise teel omandatud tegevused... Kultuurilisi fenomene võib seetõttu defineerida kui omandatud tegevuste komplekse teatud inimgrupis. Cultural phenomena are conceived of as including all the activities of man acquired by learning... Cultural phenomena may, therefore, be defined as the acquired activity complexes of human groups. Ameerika antropoloog Ruth Benedict 1947. Race, Science, and Politics. Kultuur on sotsioloogiline mõiste õpitud käitumise kohta, käitumise, mis pole inimesele antud sünnipäraselt ja pole määratud tema rakkude poolt nagu on
konservatiivsemad. - Sotsiaalne võrdlus (- Lamm ja Myers) - oma sotsiaalse grupi võrdlemine teistega nende suhtelise sotsiaalse staatuse ja prestiiži mõttes. Sotsiaalne võrdlus on oluline, kuna inimene püüab eemalduda iga grupi liikmeskonnast, mis ei peegeldu tema enesehinnangus positiivselt võrdluses teiste gruppidega. - Grupimõtlemine - reaalsusetaju kadumine sisemise üksmeele tõttu komitees, klubis või muus inimgrupis, mistõttu grupp võib langetada ohtlikke või rumalaid otsuseid, kuna ta ei suuda kriitiliselt suhtuda oma oletusesse või võtta arvesse tegelikkuse ebameeldivaid aspekte, mis võivad olla seotud käsiteldava olukorraga. Grupimõtlemise iseloomustavad tingimused (- Janise): - Otsuseid tegev grupp on väga kohesiivne. - Grupp on väljast tulevast infost isoleeritud. - Otsuseid tehes ei hinda grupp kõiki valikuvõimalusi süstemaatiliselt.
6 2. Suhtlus grupis Inimeste vahelise suhtlemise üks olulisemaid funktsioone on informatsiooni vahetus erinevatel tasanditel ja eesmärkidel. Mida igaüks selle informatsiooniga edasi pihta hakkab, on juba tema enda asi, ehk see tuleneb püstitatud eesmärgist. Inimgrupp võib omavahel kommunikeeruda otse või kasutada selleks abivahendeid. Kõige levinenumad abivahendid on kirjad ja telefon. Suhtluse inimgrupis võib jagada sünkroonseks ja asünkroonseks. Sünkroonse kommunikatsiooni korral on kõik osapooled korraga haaratud (otsene vestlus näost näkku, telefonitsi jne.). Asünkroonne kommunikatsioon ei eelda kõigi osapoolte üheaegset tegevust, vaid informatsiooni edastamiseks kasutatakse mingit vahendajat (kiri, märkmed, teadete tahvlid jne.) 2.1 Elektroonilise suhtluse algus Üsna varsti peale esimese arvutivõrgu loomist USAs tuldi ideele neid arvuteid
2) Eesti ei ole õigusriik 3 näidet Sotsiaalsed normid Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühsikonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides Tavanormid tava seadust ei muuda, aga seadus võib tava muuta (paljukordne ühel viisil käitumine) Moraalinormid normide rikkumisele kaasneb ühiskonna hukkamõist Korporatiivsed normid kindlas inimgrupis kehtivad normida mida kehtkestavad grupiliikmed ise (reeglite rikkumisel visatakse korporatsioonist välja ) Religioossed normid Õigusnormid o Riigi poolt kehtestatud üldised käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. o Õigusnorm on abstraktne reegelt s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste alusel.
kõikidest teistest. Kõrg, rahva, olme-kultuur, enesemääratluse alus, eristavad märgid (kultuuri sokk). Kas kultuur on jagatud: kas see on ühine ja omane mingile inimgrupile? Kas kultuuri puhul on oluline grupiline tegevus, või on oluline kuidas mina üksikisikuna läbi kultuuri ühiskonda mõistan. Võtame omaks Clifford Geertzi ühe antropoloogilise: ,,Sotsiaalteadused tegelevad inimeste vaheliste suhetega, kuid kultuuri uurimised on rõhuasetus tähenduse uurimisel. Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule. Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked, kuid tähendus, mis võimule antakse on erinev. Kultuur on kõik see, mis puudutab tähendusi, mis ei saa olla ainult individuaalselt, sest need ringlevad kommunikatsioonis, tähendusel on vaja inimeste gruppi, et levida. Kuid kultuuril on
Viirushaigustest vaktsineeritakse näiteks lastehalvatuse, leetrite, hepatiidi, tuulerõugete, gripi vastu. Oluline on ka tugevdada igakülgselt organismi ning vähendada kokkupuudet viirushaigega ning viirustega saastunud esemetega. Lisa Aegajalt levivad maailmas uued viirushaigused. Need tekivad seetõttu, et mõni inimest tõvestav viirus on muutunud või muutuvad loomaviirused inimest tõvestavaks või levib mingis väiksemas isoleeritud inimgrupis eksisteerinud viirus (nt HIV) kaugemale. Nii levis varasemalt vaid linde nakatanud viirus 1997 a esimest korda inimesele ja põhjustas nn linnugripi. Ka pole gripiviirus igal aastal täpselt samasugune, nagu oli varem. Seetõttu tuleb igal aastal valmistada uus vaktsiin, sest vana ei anna uue viirustüve puhul immuunsust. * Seleta, kuidas vaktsiinid toimivad. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Milline on viiruste ehitus? 2. Võrdle viirust ja rakku. Leia erinevaid ja ühiseid tunnuseid. 3
intellectual equipment whereby they satisfy their biological and social needs and adapt themselves to their environment. 2) Kultuur kui õppimine Kultuur tähendab õpitud käitumist, kultuur omandatakse õppides. Clark Wissler 1916. Psychological and Historical Interpretations of Culture. Kultuuriliste fenomenide hulka kuuluvad kõik inimese poolt õppimise teel omandatud tegevused... Kultuurilisi fenomene võib seetõttu defineerida kui omandatud tegevuste komplekse teatud inimgrupis. Cultural phenomena are conceived of as including all the activities of man acquired by learning... Cultural phenomena may, therefore, be defined as the acquired activity complexes of human groups. Ameerika antropoloog Ruth Benedict 1947. Race, Science, and Politics. Kultuur on sotsioloogiline mõiste õpitud käitumise kohta, käitumise, mis pole inimesele antud sünnipäraselt ja pole määratud tema rakkude poolt nagu on
professionaalselt ette valmistatud laevaperega transpordilaevadel ei ole paanika tõenäosus kuigi suur. Kuid laevadel, kus on teatud hulk inimesi, kes laeva meeskonda ei kuulu (reisi-, ekspeditsiooni, õpelaevad jm.) võib see probleem ette tulla. Paanikasse sattunud inimeste teadvus on blokeeritud enesealalhoiu instinktiga ja nad tegutsevad arutult. Nende tegevuse eesmärk on iga hinna eest ohust eemale pääseda, mis võib kutsuda esile isiksuse deformeerumise. Paanika inimgrupis tekkib harva mitme inimese juures korraga. Alguse saab ta ühest isikust ja laieneb siis kogu grupile. Põhjuseks on tavaliselt madal emotsionaalse vastupidavuse lävi, teadmatus ja halb informeeritus olukorrast. Professionaalselt ebakompetentsel inimesel võib avarii korral tekkida vale ettekujutus ohu suurusest ja selle tagajärjel mõte pääsemiseks mitteküllaldasest ajast. Paanikat tuleb püüda vältida kõigi vahenditega, sest teda peatada on väga raske ja vahel võimatu
annaabi.ee 
