Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt
Debora Vaarandi Kaisa Leppik 11.c Luuletaja Debora Vaarandi 1.oktoober 1916 28.aprill 2007. Sündinud Võrus, lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi.
oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine *Lahenduste pakkumine- kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine *Teise murede vältimine- teema vahetamine, loogika kasutamine, rahustamine Kuulamine Kuulamisoskused: 1. tähelepanu väljendamise oskused 2. Jälgimisoskused 3. peegeldamisoskused Isikutaju - Inimese ja tema kujutise tajumine teise isiku poolt *Sotsiaalne pertseptsioon- isikutaju ja inimesetundmise nähtused ja protsessid kokku *Interpersonaalne pertseptsioon- vahety suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju *Inimesetundimne- sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes. Tajunähtused *Tekstitaju *Situatsioonitaju *Kontaktitunnetus *Mõistmistaju *Distantsitaju (vastastikune lähedus-, avatus ja intiimsusmäär) *Partneri seisundi taju Isikutaju sõltub: *Objektist (teine inimene) *Subjektist (mina ise)
4. Teaduslik psühholoogia on rajatud vastastikusele kontrollitavusele, mis tähendab, et mitte kellelgi pole teaduses ülemuslikku sõnaõigust, vaid kõik tulemused peavad olema kinnitatud teiste uurijate poolt. Ka siis, kui tulemused on kontrollitud, saab rääkida ajale vastu pidanud tõest, mis võib aga alati uuesti sattuda kellegi kriitilise vaatluse alla. Psühholoog ei ole ainult inimesetundja ja psühholoogia pole inimesetundmise kunst. Sarnaselt bioloogia ja füüsikaga püüab psühholoogia välja selgitada uuritava nähtuse universaalseid ja üldisi seaduspärasusi. Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis.
Selleks, et endale selline tegevusala leida, on kõige parem toetuda meile looduse poolt antud annetele. Need on olemas igaühel, kuid mitte kõik ei oska neid ära tunda. Kui miski on meile lihtne, me ei pea selle nimel pingutama, siis selles seisnebki meie loomulik anne. Anded võivad olla väga erinevad. Võib olla õnnestuvad hästi arvutused või laulude kirjutamine, tantsimine või joonistamine, kokandus või sortlikud harjutused, võib-olla on teil inimesetundmise anne või olete loomupäraselt helde. Oluline, et ande järgimine oleks meie hingele soodne, tekitaks õnnetunde ja me tunnetaksime oma individuaalsust. Väga sageli inimesed nurisevad selle üle, et nad on olukordade ohvrid ning süüdistavad kõiki ümberkaudseid oma õnnetustes, kuigi tegelikult on nad omaenda mõtete ja tunnete ohvrid. Reeglina sellised inimesed vihkavad oma tööd, ümbruskonda ja neid
sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. · Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. · Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. · Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erisused isikutajus Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena
ja tähelepanu, taandumispoosid näitavad keeldumist, vastikust, eitamise, täispuhutuse poos väljendab põlgust, ülbust, enesearmastust, allasurutuse poos ilmneb alandatus, masendatus, surutus 3. Isikutaju on teise inimese ja tema käitumise kohta saabuva teabe vastuvõtu valimise ja lahtimõtestamise protsess. Inimese tajumine ja tema põhiomaduste psühholoogiline tõlgendamine kujutab endast keerulist protsessi. Võib esineda moonutavat tunnetamist. Kõiki isikutaju ja inimesetundmise nähtusi ja protsesse kokku nimetatakse sotsiaalseks pertseptsiooniks. Vahetu suhtlemisega kaasneva sotsiaalse taju teadusterminiks on interpersonaalne pertseptsioon, mis on tihedalt seotud kommunikatsiooni ja interaktsiooniga. Teise isiku teate vastuvõtul saab registreerida ka tekstitaju, mis on omaette tunnetusnähtus. Tekstitunnetus mõõdab, millises ulatuses ja kui täpselt suudetakse vastu võtta edastaja poolt tähtsaks peetud infot.
vabalt. Väljahingamisel moodustatakse kõik häälikud, sellest sõltub kõnelemise viis. Õppides valitsema oma häält ja kõnet, tuleb meil kõigepealt õppida valitsema oma hingamist. 5 3. Suhtlemisoskus Suhtlemisoskus jaguneb tunnetusliku ehk verbaalse eneseväljenduse, kommunikatiivseks, ekspressiivseks ja mõjutamisoskuseks. Tunnetuslikke oskusi võib omakorda jagada neljaks. 1. Isikutaju ja inimesetundmise oskus. Siia kuulub võime eristada suhtluskaaslase akuutset psüühilist seisundit, anda inimesele nende käitumise põhjal tabav psühholoogiline kirjeldus, otsustada inimeste suhtlemisomaduste, arukuse, väärtushinnangute üle. 2. Situatsioonitaju ja käitumise ettenägemise oskus. Siia kuulub taip eristada ja ära tunda suhtlemise ,,siin ja praegu" lavastuva mikrosituatsiooni põhiolemust ja mängureegleid. Oskus mõista rituaalse, sümboolse,
punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Piia Maria Nahkur Isikutaju Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud
Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. Taju avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid 9 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides
värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. 11 Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis
esmapilgul tunduda sügavamõttelised, kuid mida ei ole võimalik katselisel või mõnel muul järjekindlal viisil kontrollida. 4. Teadslik psühholoogia (nagu ka teised teadusharud) on rajatud vastastikusele kontrollitavusele e. mitte kellelgi ei ole teaduses ülemuslikku sõnaõigust, vaid kõiki tulemusi peavad kinnitama teised samas valdkonnas tegutsevad uurijad. 1.7. Kokkuvõte Psühholoog ei ole ainult inimesetundja ja psühholoogia ei ole ainult inimesetundmise kunst. Sarnasel bioloogia ja füüsikaga püüab psühholoogia välja selgitada uuritava nähtuse universaalseid ja üldisi seaduspärasusi. Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldab tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. 2. Psühholoogia ajaloost ,,Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik" 2.1
annaabi.ee 
