Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus (nt kg BHT/d). Eramus tekkiv reostuskoormus oleneb tekkekohast, suurema osa annab vesikloseti mustvesi. Seetõttu võib olla otstarbekas vesiklosetist kuivkäimla kasuks hoopis loobuda. Reostuskoormust väljendatakse sagely inimekvivalentides (ie) s.o ühe inimese tekitatud keskmise ööpäevase reostuse kaudu, ning seda suurust kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Seaduslike aktidega on Eestis inimekvivalendi väärtuseks normitud 60 g BHT7/d. Inimekvivalnedi tegelik väärtus sõltub konkreetse asula heakorrast ja kommunaalteenuste ulatusest. Muudes maades võib inimekvivalendi väärtus Eesti omast erineda. Reoainete keskkonnamõju Hõljuvaine (heljuvaine) muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub (vette lahustub vähem hapnikku!). Et heljuvaine on tavaliselt orgaanilist päritolu, on ta BHT- ga omavahel tihedalt seotud
Reostuskoormus võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R= c*Q Reostuskoormuse võib määrata mistahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve, toitesoolasisaldus jne. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides, see on ühe inimese tekitatud keskmise ööpäevase reostuse kaudu ning seda suurust kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Inimekvivalendi tegelik väärtus sõltub konkreetse asula heakorrast ja kommunaalteenuste hulgast. Reoainete keskkonnamõju Hõljum muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub. Et hõljuvaine on tavaliselt orgaanilist päritolu on ta BHT-ga omavahel tihedalt seotud. Orgaanilise aine biokeemilise lagunemise käigus kulutatakse veest hapniku. Kui BHT on suur, võib kogu vees lahustunud hapnik ära kuluda ning kalad lämbuvad. Lõpuks muutub veekogu anaeroobseks, surnud veekoguks.
18) põhjavee võtmine üle 200 000 kuupmeetri aastas; 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine; 23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni; 24) vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine;
18) põhjavee võtmine üle 200 000 kuupmeetri aastas; 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine; 23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni; 24) vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine;
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine; 23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni;
2010, 1 - jõust. 26.11.2010] 18) põhjavee võtmine vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine; 23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni; 24) vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine;
18) põhjavee võtmine vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine; 23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni; 24) vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine;
· Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. VEEPUHASTUSMEETODID Reovee teke ja omadused · Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi · Reovesi osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. · _ Olmereovesi, · _ tootmisvesi · _ sademevesi Reoained on vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljum) Inimekvivalendi hulga arvutamiseks kasutatakse Läänemere maades ettenähtud suhteseoseid: · BHT7 - 70 (60) g O2/el. päevas · Nüld - 12 g N/el. päevas · Püld - 2,7 g P/el. päevas Reoainetest olulisemad · _ orgaaniliste ainete sisaldus, · _ toitainete sisaldus, · _ heljumi sisaldus, · _ vee bakteriaalne reostus. · VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest
500 kuupmeetrit; 18) põhjavee võtmine üle 200 000 kuupmeetri aastas; 19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine; 23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni; 24) vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine;
Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). (2) Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. (3) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] (4) Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee
annaabi.ee 
