Infotehnoloogia plussid ja miinused Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse
Zarathustra sai ka ju hakkama olles üksinda mägedes. Just sisemise dialoogi olemasolu pean ma üheks üliinimese eelduseks ja praeguse inimliigi puuduseks. Dialoog mina ja mind vahel, mis suudaks olla objektiivne ja arutlev teeks inimese väga lühikese ajaga palju targemaks. Selleks aga, et need kaks vaenupoolt saada koostööd tegema on vaja aega ja üksindust. Kõik aga ei suuda taluda nende kahe vastandliku poole dialoogi enda. See paneb inimarengule piiri. Hullus on see, milleni jõuab kogu areng, mis on inimesele liiga kiire või vale.
arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. Infotehnoloogia osatähtsus ettevõtete arengus on aasta-aastalt oluliselt kasvanud. Efektiivne info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine tagab konkurentsieelise. Ettevõttel on palju võimalusi, kuidas kasutada infotehnoloogiat. Näiteks on infotehnoloogial oluline roll: 1) juhtimisel (kirjatekstid, andmebaasid, arvepidamine)- IT aitab rutiinseid töid kiiremini teha ning võimaldab tööjõudu kokku hoida.
3 Samas ei pruugi tähendada demokraatiaküps faas kaugeltki , et ühiskond on võimeline seda koheselt kasutusele võtma. Viimasel ajal klassikalise käsitlusena mõistetakse demokraatiat rahva võimuna, kus valitseb vabadus , õiglus ja sallivus.4 Väga palju on tähelepanu pööratud majanduse kasvule, kui riigi arengule, jättes sealjuures inimese tahaplaanile, käsitledes inimest kui arengu vahenidt. Autor keskendub siinkohal inimarengule, eeldades, et inimene on arengu keskmes ning oma tegevusega annab tulevastele põlvkondadele valikuvõimalusi. 5 Vaadates tagasi Nõukogude aega, siis teoreetiliselt puudus igasugune eraomandi mõiste, oli kas isiklik või oli riigivara. Iseseisvunud eestis on aga kasutusel eraomand, eraõigus ja eramaa ning sildimajandus, kus negatiivsed hoiatavad, keelavad ja käskivad laused kirjas: "Võõras ära tule"; "Ära mine"; "Rangelt keelatud"....
Võrdõiguslikkuse edendamisel tuleb lähtuda ka meeste vaatenurgast. 3 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.
soodsamad tingimused töötamiseks. Lähtun Internetis leiduvatest materjalidest, erinevatest otsinguprogrammidest ja konkreetselt teemadele toetuvatest lehekülgedest. Infotehnoloogia Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda
.........................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata." * Laiemas mõttes tähendab sooline võrdõiguslikkus sellist olukorda ühiskonnas, kus inimeste valikuid ning võimeid ei piira soorollid ega -stereotüübid ja puudub naiste ning meeste hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab sooline võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb naiste
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Selle ajalugu algab aastast 1957, kui Rooma lepingusse kaasati võrdse töö eest võrdse tasu põhimõte. Mis on sooline võrdõiguslikkus? Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.
Subsidiaarsus e täiendavus: otsuse tegemine võimalikult madalal otstarbekal tasandil Rahva osalus: otsene demokraatia (rahvaalgatus, -hääletus jt), valimised, osalusdemokraatia Riigi kohustus tagada igale rahva liikmele vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine ja turvatunne (sotsiaalne kodakondsus: toetused puuduse korral, ravikindlustus, töökaitse, tervisekaitse- ja arstiabisüsteem jne) Üksikisiku eneseteostus ja inimarengule kaasaaitamine (võrdsed lähtevõimalused vabalt kättesaadava hariduse kaudu, eluaegne õpe, muude kultuuriliste vajaduste rahuldamine Mõistlike elamistingimuste (elukeskkonna) tagamine (elamumajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord, ühistranspordikorraldus jne) Keskkonnakaitse ja planeerimine Pärand- ja rahvakultuuri kaitse Konkurentsitingimuste tagamine majanduses ja turu ebakohtade piiramine, sh tarbijakaitse
annaabi.ee 
