• Sulamistemperatuur normaalrõhu korral -210 kraadi • Tahkeks muutub lämmastik, kui temperatuur on -210 kraadi või madalam, meenutades oma struktuurilt lund Keemilised omadused • Toatemperatuuril väga stabiilne • Ei reageeri hapniku, vesiniku ega enamiku teiste keemiliste elementidega • Looduses toimuvad reaktsioonid lämmastikuga vaid kindlates tingimustes Kasutus • Väga paljudes tööstusvaldkondades • Põlemise või plahvatuse korral inhibiitorina • Keemias soojuse või kemikaalide transpordiks • Vedelat lämmastikku ulatuslikult jahutussüsteemides Tänan!
Lämmastikuühendid ● Ammoniaak - mürgine gaas ● Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik ● Nitraadid-lämmastikhappe soolad ja estrid ● Nitriidid - lämmastik+keemiline element ● Nitritid -lämmastikushappe soolad Kasutamine ● Keemiatööstuses - soojuse ja kemikaalide transpordis ● Petrooleumi töötlemisel ● Klaasi ja keraamika tootmisel ● Terasetööstuses ● Paberi valmistamisel ● Meditsiinis - ravimid ● Plahvatuse korral inhibiitorina Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammas tik.html https://et.m.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastik https://et.wikipedia.org/wiki/Nitriidid https://et.wikipedia.org/wiki/Nitritid https://et.wikipedia.org/wiki/Nitraadid Täname tähelepanu eest!
kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemitööstuses, ravimitööstuses, petrooleumi töötlemisel, klaasi ja keraamika tootmisel, paberivalmistamisel ning meditsiinis. Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias soojuse või kemikaalide transpordiks ning põlemise või plahvatuste korral inhibiitorina. Vedelat lämmastikku kasutatakse ulatuslikult jahutussüsteemides. Ka suurem osa laiatarbekaubaks toodetud külmutatud toite on külmutatud neid hetkeks vedelasse lämmastikku kastes. Meditsiinis kasutatakse vedelat lämmastikku vere, luuüdi, kudede, bakterite ja sperma säilitamiseks.
metanoolimürgistusi. 2) Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. 3) oluline kahjustus tekib neerudes. 4) peamine surma põhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Metanool on eluohlik alates 30 ml > 50 mg/dl (0,5 ) raskemürgitus 80 mg/dl (0,8 ) -ilmaravitaletaalnedoos imendumine30-60 min jooksul, ohtlikka inhaleerimisel; imendubläbinaha SÜMPTOMAATIKA ·Esimestel tundidel -joove , kergem võrreldes etanooliga -gastriidinähud ·6-30 h jooksul kujunevad mürgistusnähud -raske metaboolneatsidoos -hüperventilatsioon -nägemishäired -pimedus -krambid
ravimisel. · Kaseriisikast saadakse antibiootikumi lactarioniolini, mis mõjub tuberkuloositekitajatele. · Murumunadest on saadud kasvajatele mõjuvaid antibiootikume. Näiteks kalvacin toimib pahaloomuliste kasvajate arengut pidurdavalt. · Suure sirmiku vesi- ja alkoholitõmmist kasutati gastriidi ja teiste seedelundkonna haiguste ravimisel ja seenesalvi podagra raviks · Seenest Trichoderma eraldatud valku saab kasutada AIDS-i põhjustava HI-viiruse inhibiitorina. Seente tähtsus looduses ja inimese elus Looduses: · Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. (Torikulised- lagundavad puitu) · Seened osalevad mulla tekkes. · Seened aitavad taimedel omandada toitaineid. Taim saab seenelt mineraalaineid ja seen saab taimelt orgaanilisi aineid. · Seened põhjustavad organismidele haiguseid. · Seened on sümbiondid(mükoriisa- kooselu kõrgema taimega; samblikud- kooselu rohevetikaga).
mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv kõrvetava maitsega tuleohtlik vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O. Etanooli saadakse suhkru,
või surmab. Metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Liigse tarbimise tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml. Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. BUTANOOL Butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH) on iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool. Butanool on värvitu, kollane või heleroosa kristalne. Butanooli aur on õhust raskem. Butanooli kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Butanooli vesilahus on nõrk hape.
Metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Liigse tarbimise tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml. Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. 4 BUTANOOL Butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH) on iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool. Butanool on värvitu, kollane või heleroosa kristalne
sattuda sissejoomise, sissehingamise või naha kaudu. Metanooli mürgituse tulemusel saab kahjustada inimese kesknärvisüsteem, sest maksas olev ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli formaldehüüdiks ja sipelghappeks. (Sipelghape viib vere PH nii madalaks, et hapnikutransport muutub võimatuks.) Esmalt saab pöördumatult kahjustada nägemine, surma põhjuseks on enamasti hingamise seiskumine. Vastumürgina tuleks kiiresti juua etanooli, sest ta toimib maksas inhibiitorina ja selle tulemusel jääb metanool lagundamata ning väljub neerude kaudu kehast. Metanooli kütuseelement 2CH 3 OH +3 O3 4 H 2 O+2 CO2 Keemilise kütuseelementi tööpõhimõte seisneb selles, et vesiniku või vesinikku sisaldavat ainet (vesi, metanool jne.) juhitakse anoodist läbi membraani ja/või elektrolüüdi, mis laseb läbi vaid positiivsed laengud (H+). Negatiivsed ioonid või elektronid juhitakse läbi alalisvooluahela, toites vahetult elektriseadmeid
kahjustavad nägemisnärvi; Tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Põleb mittehelenduva sinkja leegiga. BUTANOOL butüülalkohol, C4H9OH, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. On olemas neli butanooli isomeeri: 1) normaalne butüülalkohol CH3CH2CH2CH2OH. 2) Sekundaarne butüülalkohol CH3CH2CHOHCH3 3) 2metüül1propanool ehk isobutüülakolhol (CH3)2CHCH2OH 4) 2metüül2propanool ehk tertsiaarne butüülalkohol (CH3)3COH.
formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool" Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis kaks süsivesinikurühma on teineteisega seotud hapnikuaatomi kaudu. Üldvalem: R´OR´´ (R´ ja R´´ on ühe- või erisugused süsivesiniku radikaalid). Füüsikalised omadused Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter ja metüületüüleeter, mis
substraadi muutmine produktiks (EPE+P). Sellisele reaktsiooniskeemile tuletatud kiirusvõrrand on analoogne konkurentse inhibitsiooniga produkti juuresolekul on näiline K M suurem. Inhibiitori kontsi asemel on produkti konts, inhibitisoonikonstandi asemel on produkti dissotsiatsiooni konstant EP-st (tõeline dissotsiatsioonikonstant, sest pöördreaktsiooni pole). Produkt käitubki valdavalt konkurentse inhibiitorina vms kui meil Ensüüm-substraat kompleks, keemiline reaktsioon, kus substraadis tekib keemiline muutus, tekib ensüüm-produkt kompleks. Loogiline on järeldada, et produkt seostb ka vabale ensüümile, kuna eksisteerib produkt-ensüüm kompleks. Kui katalüüsi käigus toimub ensüümiga konformatsiooniline muutus ESEP-ks minemisel, siis sellisel juhul ei pruugi produkt seostuda vabale
reguleeritavad erinevate lõpp-produktide poolt (näteks aspartaat-perekonna aminohapete biosünteesiradajas aspartaatkinaaside regulatsioon lüsiini, isoleutsiini, treoniini ja metioniini poolt). Anaboolseid radu võib ka aktiveerida. Sel juhul pole aktivaator reguleeritava raja metaboliit, kuid selle molekuli olemasolu rakus on signaaliks, et sünteesiraja lõpp-produkti on vaja juurde sünteesida. Kataboolsete radade regulatsioon võib toimuda samuti tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu. Inhibiitorina toimivad tavaliselt degradatsiooniraja vaheühendid, mõjutades raja esimesi ensüüme. Kataboolsete radade ensüümide aktivaatorid võivad olla kas sama raja või mõne teise raja metaboliidid. Mõnel juhul on kirjeldatud nn. "feedforward" regulatsiooni, kus vaheühend moduleerib ensüümi aktiivsust selle ühendi katabolismiraja toimumise kasuks. Omavahel seotud tsentraalsete metabolismiradade puhul nagu glükolüüs, glükoneogenees ja TCA tsükkel on regulatsioon kompleksne.
annaabi.ee 
