Mida anda oleks keset seda vaenu milletaolist pole pikki aastaid nähtud? Võtta vanemate viisakusest laenu? Pole sobilik. On seegi suhe jahtund. Mis on põlvkond see mis nimetab end üksi lõpuks, alguseks - täis halba nagu head? Kõik nad ellu jäid, kes ihuüksi läksid, aga kuhu - vaevalt Surmgi teab. Veel maiset kurja mis end valgusesse varjab ja peekreist mõõdukais sind ahvatlemas ligi sa oska peljata, ka homme ometigi hing vaiki valikust - ka siis kui päev sind sarjab. On sarved inglitel, kes teavad sinust tõde ja magus hääl, mis nagu ling su kaelal sõlmub - kui lähed kinnisilmi, meeles ainult kõrgus, nad näevad ohtu sus ja toovad sind kus kõle. Ei ühtki sõna kui ka kistakse sust palvet ja kõigi näiliku eest keset Maa öö valu. Ju vaikib aina see kes põrgugi eest palub, kuid mil ta lausub, Taevas ise püsib valvel. Mulle meeldivad Elo Viidingu luuletused, sest need on sügavad ja mõtlemapanevad, kuid kohati on neid raske mõista
Peale seda nägi Muhamed kristlasi ja juute, kui valesti jumala sõna mõistnud rahvasteks. Muhamed läks Mediinasse usku levitama, kus teda võeti lahkemalt vastu. Peale suhete teravnemisi juutide ja moslemite vahel, ei palvetatud enam Jeruusalemma poole, vaid Meka. Koraan on ülim tõde. Selle olulisim sõnum on see, et Allah on kõikvõimas ja armulik. Koraani järgi inimene on loomult hea (ta käskis ka inglitel inimesele truudust vanduda, üks saatan ei teinud seda ning ahvatleb nüüd inimesi kurjale). Viimsel kohtupäeval loodus hävib, mered keevad üle, mäed varisevad põrmu ning surnud tõusevad üles. Head saavad taeva ja halvad piinlevad põrgus. Lisaks sellele on Koraanis ka praktilisi ettekirjutusi perekonna, suhete, pärimisõiguse, kuritegude ja karistuse, kauplemise, orjade kohtlemise, söögi- ja joogitavade ning muu kohta
on OLLA see kiir.Ja see on teie Valgusemina.See osa teist on kõige rohkem Jumala sarnane.Traditsiooniliselt kutsutakse olendeid, kes on Jumalale kõige lähemal, ingliteks. Just praegu, just selles mõõtmes, olete see teie.Teie olete inglid.Inglid on Allikale/Vaimule/Jumalale väga lähedalseisvad olendid, kuid mitte üks ja sama. Nad on ühe sammu kaugusel absoluutsest teadvusest, ilma eraldatuse, saamise ja individualisatsioonita puhtast Olemisest. Inglitel on teatud individuaalsus. Ja kõik nad on unikaalsed. Võib öelda, et kõigil inglitel on teatud iseloomulikud omadused, mida ei saa öelda Jumala või Allika kohta. Jumal on Kõik ja Eimiski. Inglid sisenesid ,,eraldatuse sfääri", sfääri, kus Mina on Teisest erinev. Nad on duaalsuse osa, mis siis, et vaid kergelt.Ingel on Jumala aspekt, mis ennast konkreetse Olendina, konkreetses vormis, ilmutab. Kreeka filosoof Platon nimetas seda Ideeks
Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas. Iga 1200-1500 aasta tagant toimus suur väljaränne ülerahvastatud kõrbest
2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2
2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2
lad. Esimeseks on muidugi morfoloogiline (anatoomiline, jne.) sarnasus ehi- tuses ja struktuuris; see esineb ka analoogia puhul, kuid struktuuri hool- sal uurimisel võib neid sageli eristada. Oluline on homoloogse organi või struktuuri erinevatel organismidel eri kujul esinemisel üleminekuvormide olemasolul. Teiseks on homoloogsete organite sarnane (suhteline) asend eri organismide juures. Reeglina ei esine ühel organismil mitut homoloogset organit (näiteks ei saaks inglitel korraga esineda tiibu ja käsi - juhul, kui tiib on esijäseme homoloog). Erandiks on metameersed organismid (taime- lehed!), aga ka näit. hümeeniumielementide esinemine 'kõrgematel' seentel. Homoloogsed organid on sama või sarnase ontogeneesiga. Tuleb aga arvestada, et evolutsioonis võib ontogenees muutuda mitmel viisil: mitte ainult tun- nuste lisandumise teel (Haeckel), vaid ka mitteterminaalse lisandumisega, teatud ontogeneesi etappide kadumisega, asendumisega. Homoloogia kaudseks,
2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2
3. Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4. PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. „Inimese väärikusest” /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5. Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6. Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a. põhiseadused
1 5 8 Pimedas keerdkäigus riivas ta küünarnukiga kedagi, kes torisedes kõrvale astus. Ta arvas selle Quasimodo olevat ja see tuli talle nii veider ette, et ta jooksis ülejäänud trepiosast alla nõnda naerdes, et ta kahe käega kõhtu pidi kinni hoidma. Ta naeris veel alla platsile jõudeski. Tänaval lõi ta jalaga vastu maad ja hüüdis: «Oh, armas ja auväärt Pariisi tänav! Neetud trepp, mis isegi Jakobi redeli inglitel hinge välja võtaks! * Mis ma küll mõtlesin, kui ma seda taevasse puurivat kivist vinti mööda üles jooksin? Kas kõik oli ainult selleks, et hallitanud juustu närida ja ülevalt torniaknast Pariisi kellatorne vaadata?» Ta astus mõne sammu edasi ja märkas siis kaht öökulli, see on dom ClaudeM ja magister Jacques Charmo-lueM, kes üht portaali skulptuuri silmitsesid. Ta ligines neile kikivarvul ja kuulis ülemdiakonit üsna tasa Char-molue'le ütlevat: 1 5ind, jumal, kiidame (lad. k.)
annaabi.ee 
