Eesti Piirivalve 85. aastapäeva kontserti retsensioon Töö ülesanne: Avaldan arvamust kontserdi kohta, mida käisin kuulamas ning vaatamas 25. oktoobril Tallinna Rahvusraamatukogus ja mis oli pühendatud Eesti Piirivalve 85. aastapäeva auks. Sisu kokkuvõte: Kokku sai kuulda Piirivalve orkestri Big Bandi poolt 10 lugu, millest pooled olid esitatud koos solisti Eve Pärnsaluga. Esitatute hulgas mainiks ära Roosa Pantri, Pika Ingliska, Kurjuselaulu ning Okay, Alright, You Win' i. Enamus lugudest olid dzass- stiilis ja need olid suuremjaolt dirigent Siim Aimla enda aranzeeritud. Orkestris oli 12 puhkpilli, 2 elektrikitarri, ühed trummid ning dirigent ja solist. Orkestrist tooksin esile eriti Jaak Vasara trompetiga. Arvamus: Nautisin seda kontserti täiel rinnal. Algas dzassilikult, kuid lõpp meenutas juba vägagi rock'n'rolli. Kõige parem oli minu arvates Pikk Ingliska, mis algas väga mõnusalt sellise
Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof.muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesi...
10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost ja Sibeliuse sümfooniat Kymi Sinfonietta dirigent Atso Almila. Kontsert esitati ilma vaheajata.
Lõõtspillid – lõõtspill Löökpillid lokulaud REGILAUL UUEM RAHVALAUL algriim lõppriim värsid värsid koondusid salmidesse eeslaulja + koor mehed ja naised nii üksi kui ka hulgi (naislauljad) FOLKLOORSED TANTSUD: labajalg polka kupparimuori ingliska keilender RAHVALAULE SEADNUD HELILOOJAD: Ester Mägi G. Greek Mart Saar V. Tormis MÕISTED neljajalgne trohheus värsimõõt, mis jaguneb neljaks kahesilbiliseks värsijalaks, kus vahelduvad rõhuga ja rõhuta silbid. skandeerimine – sõnarõhu allutamine viisirõhule allitenatsioon – kaashäälikukordus assonants – täishäälikukordus torrõ - koor setu laulus (kordab eeslaulja viisi) killjõ – üksik kõrgem kaashääl setulaulus
Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul); Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt); Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt); Kiige-, mängu- ja tantsulaulud. Rahvapillid: torupill, parmupill, (hiiu) kannel. Tantsud: sabatants, eesti valss, polka, kalamies, ingliska, kupparimuori Koorid Sai alguse kihelkonnakoolidest. 20-tel a-tel asutati 1 kihelkonnakool (sest pärisorjuse kaotamine). Köstrid, kiriku- või kooliõpetajad. Lauldi vaimulikke laule. Laulud ühehäälsed alguses. Tugevad koorid Lõuna-Eestis. Valga seminar 1ne koht, kus hakati tugevalt eesti muusikat õppima. Eesti-Läti piiril. Puhkpilliorkestrid e pasunakoor e pillikoor. 42 koori 1869 I Laulupidu selts "Vanemuine" ametlik korraldaja(Tartu). Eelkäijad
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada
isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 15. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on uuemad rahvatantsud. 16. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud rahulikumad, pidulikumad, väärikamad, temperamentsemad ja hoogsamad. 17. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) toimus 1869 aastal Tartus 18. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) toimus aastal 1869 Tartus 19. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Polka, kaera-jaan, valss 20. Oskan nimetada eesti rahvalaule: regilaul ja uuem rahvalaul 21
11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on tants, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. 12.Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 13.Valsi eestipärane vorm on labajalavalss. 14.Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud. 15.Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud mängulisemad ja samal ajal kui tantsitakse, siis lauldakse ka. 16.Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934. aastal Tallinnas. 17.Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. aastal Tartus. 18.Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaerajaani 19.Oskan nimetada eesti rahvalaule mardi- ja kadrilaul. 20. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem.(missugustel üritustel? Nimeta)
Maagilise tähendusega olid imiteerivad tantsud. N: karutants, sokutants, ristitants, kepitants. · Voortantsud sabatants, juhttantsija läheb ees ja kogu saba läheb talle järgi. Üks vanimaid tantsuvorme. · Sõõrtants tantsitakse ringis, tantsijate arv ei ole piiratud. · Paaristants · Soolotants Rahvatants on samuti teistelt rahvustelt mõjutusi saanud. · Labajalavalss - Austriast · Polka Tsehhist · Ingliska Inglise ballitants, kus aeglase ja piduliku kõnnakuga kõnniti. · Kadrill Prantsuse seltskonnatants, paaride nelinurkne asetus, Eestis analoog kaerajaan. · Eriline kultuur Setumaal: kargus nii soolo- kui rühmatantsuna,
külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts. Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud: Kõrtsis, talutoas, seltsimajas, lõbud, särud, pidud. Loomulikult olid üleminekud sujuvad ja teatud aja jooksul eksisteerisid erinevad võimalused samaaegselt. Tantsunimesid on Virumaalt fikseeritud väga palju, kuid arusaadavaid tantsukirjeldusi ainult üksikuid: sabatants, kassarii, ingliska, kadrill, krakovjakk, galopp, marss, padespaan jmt. 12 RAHVALAUL IDA-VIRUMAAL Ida-Virumaa rahvalaulud ja -viisid moodustavad osa kogu Virumaa ja laiemalt Põhja-Eesti kultuuriareaali folklooripärandist. Põhja-Eesti oli meie vana lauluklassika - regivärsiline rahvalaule hälliks. Siit põlvnevad sellised vanimad laululiigid, nagu lõikus- ja kiigelaulud,
karjapasun *löökpillid: lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram, parmupill 8. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? keelpille. neid on kõige raskem valmistada. 9. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan 10. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 11. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 12. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud 13. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud ................................................................................................................................. ............................................................................................................... 14. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934. 15. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. Tartus 16
and “rough” in harmony: Example 48. The subsidiary theme has an epic sound: it is characteristic that sustained sounds always belong to the subdominant: Example 49. The strenuous, march-like development arises out of the main theme. The subsidiary theme, fully transformed into a brave character, shines intensely and suggests hope at the end. The second movement is based on two melodies: Kus on kurva kodu (Where Sorrow Lies) and on a dance tune Pikk ingliska (Long English Dance). The music is reminiscent of national dance scenes. Example 50. The Finale does not satisfy the listener. Both themes are of no remarkable quality and their treatment is rather formal. The scheme is prolonged, the musical ideas move in a closed circle. The work, responding to needs of the time, was welcomed. The First Symphony has its place both in Estonian musical history as a memorial of war time and as the first Soviet-time orchestral composition
annaabi.ee 
