Inglise keele töö home 5.klassile (0)

Mariin  Virolainen
RIRIB12
Lugemisraport
Robert D. Putnam
"Üksi keeglisaalis ehk Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine  ja taassünd"
Sissejuhatus - 1. peatükk
 Sotsiaalse kapitali teooria − sotsiaalsetel võrgustikel on oma väärtus. "Täpselt
nagu kruvikeeraja (sotsiaalne  kapital ) või ülikooliharidus (inimkapital) võivad
(nii individuaalset kui kollektiivset) tootlikkust tõsta, nii mõjutavad üksikisikute
ja rühmade tootlikkust ka sotsiaalsed kontaktid" 
 Sotsiaalne  kapital  võib olla samaaegselt nii isiklik hüve, kui ka avalik hüve.
Yogi Berra:  "Kui sa ei lähe teise inimese matustele, siis ei tule nad ka sinu
omale". See tähendab − mina sulle, sina mulle − vastastikune  seotus .
 Kaks tähtsaimat mõõdet sotsiaalse kapitali vormide eristamise juures −  sildu
ehitavad  (endassehaaravad    organisatsioonid )   −   nt   inimõigusliikumine,
noorteühendused   ja  siduvad  (muud   välistavad    organisatsioonid )   −   etnilised
vennaskondlikud organisatsioonid, naiste lugemisringid kirikute juures jt. 
2. peatükk - Poliitiline osalus
 Hääletamine on kõige levinum poliitilise aktiivsuse vorm ja väljendab kõige
põhilisemat demokraatia võrdsusprintsiipi − kui ei hääletata, tähendab see ka
poliitilisest   kogukonnast   eemaletõmbumist.   Samas   on   hääletamise   näol
tegemist ka kõige vähemnõudliku osalusvormiga.
 Põlvkondlikud   muutused   toovad   endaga   kaasa   ühiskondlikud   muutused.
Põlvkondadevahelised   lõhed   kodanikuosaluses   on   tänapäeva   Ameerika
kogukondades tavaline nähtus. 
 Kui hääletamine välja arvata, on poliitiline osalus Ameerikas, võrreldes teiste
demokraatiatega, kõrge. Ent miks ei käi kodanikud hääletamas? Palju  seletusi :
kasvav    umbusaldus    poliitikute   suhtes,   liikmete   nõrgem   mobiliseerimine
parteide poolt, ühiskondlike sidemete katkemine jne.
 Aktiivsemate   osalemisvormide   elutähtsateks   eeltingimusteks   on   teadmised
poliitikast  ja huvi avalike küsimuste vastu. 
 1970ndatel-1990ndatel   aastatel   suurenes   ameeriklaste   hulk,   kes   mitte    ühegi
kodanikuosaluse   vormiga   ei    tegelenud ,   1/3   võrra.   Ilmestades   −   s.o.   23milj
kodanikku   vähem,   kui   siis,   kui   1970ndate   kodanikuaktiivsus   oleks   püsima
jäänud. 
3. peatükk - Kodanikuosalus
  Ameeriklased  on erinevate organisatsioonide loomisel väga leidlikud. Viimase
30a jooksul on vabatahtlike ühenduste arv märgatavalt kasvanud.
 Palju on juurde tekkinud keskkonnaorganisatsioone. 
 Kodanikuosaluse   kasvu-   ja   langustrendides   on   olulist   rolli   mänginud   läbi
aegade nt Suur depressioon  ning Teine  maailmasõda . 
 W. Alleni öeldud: "80% elust seisneb lihtsalt kohaleilmumises" väljendub hästi
ka USA kodanikusosaluses. 
 Kodanikuosalus   on   tugevalt   seotud   religioosse   osalusega   ning   USA
töömaastikuga. 
1
Mariin Virolainen
RIRIB12
4. peatükk - Religioosne osalus
 Religioossed ühendused on USA kogukonnaelus väga tähtsal kohal. 
 Usukogukonnad on väidetavalt Ameerika sotsiaalse kapitali alustalasid. 
 Keskmine   ameeriklane   õpib   läbi   religioossete   ühenduste   tegevuse   põhilisi
kodanikuoskusi,  kodanikuelu  norme ja kogukondlikke  huvisid. Seal  toimub
põhiline kodanike kaasamine ühiskonna ellu. 
 Ameerikas on religioossus haridustaseme järel teisel kohal tegurites, millega
põhjendatakse kodanikuosaluse aktiivsust. 
 Religioosne   osalus   on   kodanikuosaluse   väga   tähtis   osa.   Kodanikuosaluse
suundumused-muutused   on   tihedalt   seotud   religioosse   osaluse   jõujoonte
muutumisega.
 Religioossus on mõnevõrra suurem afroameeriklaste seas, kui valgenahaliste.
5. peatükk - sidemed töökohal
 Tööga seotud organisatsioonid (nt. ametiühingud, äri- ja kutseorganisatsioonid)
on olnud Ameerikas läbi aegade üheks suurimaks kodanike ühendajaks.
 Ametiühingute tegevus on allakäinud, maine langenud. Majandusteadlased on
seletanud ametiühingute allakäiku paljude faktorite kaudu - avaliku poliitika
ebasoodsad   muutused,   tööandjate    vihane    vastuseis,   ametiühingute   endi
strateegiate jõuetus jne.
 Kutseorganisatsioonide tegevuse tendents on aga  vastupidine  ametiühingute
omale. 
 Sidemed töökohal, kui üks sotsiaalse kapitali osa, pole aga suutnud eelnevalt
mainitud  3 osaluse tüübi langust kompenseerida. 
 Putnami   isiklik   seisukoht:  "kõik   lahendused,   mida   tänapäeva   Ameerika
kogukonnaaktiivsuse probleemi vastu pakutakse, peavad muu hulgas  pöörama
tähelepanu tööelu ning kogukonna- ja ühiskonnaelu paremale ühendamisele". 
6. peatükk - Mitteformaalsed  sotsiaalsed sidemed
 Mitteformaalsed   sotsiaalsed   sidemed   −   nt   naabriga   jutustamine,   sõpradega
iganädalane pokkeriõhtu, õhtu baaris , grillõhtu kohalikus pargis jne.
 USA kogukonnaelus − macher'id ja schmoozer'id - esimesed teevad reaalselt
midagi ära, esindavad formaalseid ühendusi, teised on "niisama-jutuvennad",
esindavad mitte-formaalseid ühendusi.
 Ühiskondlik   läbikäimine   on   1970ndatel-199ndatel    vähenenud .   Rohkem
võetakse   ja   jäetakse   oma   väärtuslikku   aega   perekeskis   olemiseks,   vähem
kaardimänguõhtutele, õhtusöökidele sõpradega jms-le. 
 "Üksi keeglisaalis" − keeglimängijaid on palju juurde tekkinud, keegliliigasid
aga vähemaks jäänud. Väljend kirjeldabki väljaspool keegliliigasid mängimist.
7. peatükk -  Altruism , vabatahtlikud ja heategevus
 Valmidus teisi aidata − sotsiaalse kapitali oluline mõõdupuu. 
 Heategevus ja vabatahtlikkus on Ameerika kodanikkonna seas kaks korda
rohkem levinud, kui mistahes muu riigi omas. Oma aja ja raha  loovutamine  on
USA-s  silmapaistev  traditsioon. 
 20.   sajandil   muutus   vabatahtlik   tegevus   professionaalsemaks   ja
organiseeritumaks. 
2
Mariin Virolainen
RIRIB12
 Kõik tegurid on omavahel seotuses.  Schmooz'imine, jõukus, vanus,  haridus ,
sugu, osalemine kogukondlikus elus, perekonnaseis jne.
3