MAJANDUSSOTSIOLOOGIA - VÄÄRTUSED 1) Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus.
Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) 3.seminar 1. Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslik areng algab tehnoloogilistest uuendustest, mis suurendavad tööjõudlust ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob
füüsiline turvatunne ning materiaalsete väärtuste esikohale seadmine. Ellujäämist rõhutavates ühiskondades elavad inimesed ei usalda teisi, ei ole oma eluga rahul ega talu teistsuguseid inimesi (nt võõramaalasi või erineva seksuaalse suundumusega inimesi) enda kõrval. Samuti hindavad neis ühiskondades inimesed oma tervist suhteliselt viletsaks, ei pea oluliseks soolist võrdõiguslikkuse, loodushoiu ega säästva eluviisiga seotut. Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab Ingleharti ja Welzeli (2005) teooria kohaselt inimeste autonoomiat, loomingulisust ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi. 1. Esiteks suureneb sotsiaalmajandusliku arenguga inimeste materiaalne kindlustunne, mille kaudu omakorda väheneb materiaalsete piirangute mõju inimeste valikutele ja otsustele. 2. Teiseks, haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik ning kognitiivselt nõudlikumad tööülesanded suurendavad inimeste intellektuaalset sõltumatust. 3
Vaimsed väärtused on üha enam käsitletud rikaste hobi, kui iseseisva sihina. Siin aga tuleks välja tuua, et allakirjutanu on veel vähe siin maailmas elanud ja ei oska tegelikult öelda, kas varasemalt olid kunst ja vaimsed väärtused rohkem au sees, kui nüüdisajal. Siiski arvan, et tehnika kiire areng suudab inimesi kenasti oma üüratute võimalustega enda kütkes hoida ning viia tähelepanu "reaalmaailmast" kõrvale. B) Pean tunnistama, et ma ei saa hästi aru Ingleharti ja Welzeli kaardist. Seepärast ei oska ma ka neid ka omavahel võrrelda. 5. Kultuuri on võimalik siiski kritiseerida vaid omaenese kultuurilise taustaga. Me ei saa lahti öelda oma minevikust. Raskuseks ongi see, et püüame iga kultuurivormi mahutada hinnata oma kogemuste põhjal, niisiis võtame võrdluseks varesemad teadmised kultuurist. Kuid hinnates teist kultuuri peame arvestama, et ka alustalad ja sihid ei ole samad meie kultuuriruumis olevate talade ja sihtidega
6) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. · Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil · Ökotarbimine · Ökoloogiline moderniseerumine Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis- religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis:
aasta sügisel oli oma eluga kas rahul või väga rahul 96 ja 93 protsenti vastajatest, mille kõrval näib Eestis elu üsna kahvatu välja. Torkab muidugi silma, et eluga rahulolu on üldse madalam Euroopa Liidu uutes ja vaesemates liikmesmaades. Kõige lihtsam seletus on selles, et Eesti koos teiste mahajääjatega pole veel jõudnud "postmaterialistlikusse" faasi, kus raha eest enam õnne juurde osta ei saa. Seda võimalust kinnitab Eesti asend Ronald Ingleharti maailma väärtusteuuringu (World Values Survey) kaardil (Lisa 2.): Eesti inimene peab ikka veel võitlust turvalisuse ja ellujäämise eest ning tal pole aega ega vahendeid, mida kulutada enese täiendamisele ja avaldamisele, mis on vajalik selleks, et olla õnnelik. õnneks näitavad uuemad uuringud, et võrreldes kahe-kolme aasta taguse seisuga on eestlaste rahulolu siiski mõnevõrra kasvanud. Nagu siintoodud diagrammilt näha, oli 2004. aasta sügisel oma eluga rahul või väga rahul 70
(2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 Teksti põhjal: Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) Teksti põhjal: Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Väärtuste muutumised on seotud traditsiooniliste väärtuste ja eneseväljenduslike väärtustega. Väärtuste
tunnustuse saamise vajadus, eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud. Enamasti muutuvad inimese jaoks kõrgemad vajadused aktuaalseks kui madalama taseme omad on rahuldatud. Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata. Seda teooriat on edasi arendatud Ronald Ingleharti poolt: ütleb, et vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (Eriti seda mida neil lapsepõlves ei olnud). Vaesest keskkonnas pärit inimestel on materialistlikud väärtused (Raha, kindel töökoht, täis kõht). Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). KULTUUR JA ISIKSUSE ARENG.
· Liiga vähe tähelepanu inim- ja sotsiaalsele kapitalile. · Eesti tulevikku ohustab ühiskonna vähene sidusus, individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, osalusdemokraatia nõrkus, muulaste nõrk integreeritus, madal kodanikuaktiivsus. · Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik Eesti väärtuspildi eripärast Ingleharti-Welzeli maailma väärtuskaardi järgi Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel liikunud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on nüüd vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline. (joonisel vertikaaltelg) Eesti inimareng on suhteliselt mahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Vähene erinevuste sallimine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine, püüd eneseväljendamisele
annaabi.ee 
