Sisekommunikatsiooniga tagatakse, et kõik organisatsiooni liikmed on mis-iganes ajal teadlikud ,,sõnumist", mida organisatsioon soovib välja saata. Samuti tagatakse sisekommunikatsiooniga, et erinevad turundustegevused toimivad effektiivselt. 20. Mida hõlmab poliitilises turunduses termin informatsiooni juhtimine (information management) (loengumaterjal, McNair pt 7) Tegevused, millega poliitiline organisatsioon kontrollib väljapoolse suunatud infovoolu. Peaministri, presidendi suhtekorraldus pressisekretär Nii meedia ja avaliku arvamusega manipuleerides võib aga ohtu sattuda demokraatia Poliitika "ameerikalikkus" 21. Internet kui poliitilise kommunikatsiooni lootustandev kanal poolt ja vastu. 22. Selgitage, kas ja miks parteid vajavad turundust
Wallace Chafe uskus, et on olemas ainult 4 stiilis tekste: a) argne suuline kõne lõunalaua vestlusest, b) ametlik suuline loengutest, c) argine kirjalik tekst erakirjadest, d) ametlik kirjalik tekst akadeemil. tekstidest. Kirjas on üksuseks lause, kõnes ideeüksus (teadvustatu verbaalne väljendus ehk üks portsjon infot; intonatsioon). Kõnes viitab inimene rohkem iseendale ja toimuvatele protsessidele, jälgib infovoolu(eksju, onju). Douglas Biber kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena. 8 tekstitüüpi: intiimne, infosuhtlus, teaduslik seletamine, õpetatud seletamine, situatiivne reportaaz, kujutuslik narratiiv, üldine jutustav seletamine, veenmine. VESTLUSANALÜÜS Sotsiaalse elu nähtus. Eesmärk leida vestluse ehituse mehhanismid ja neid juhtivad reeglid ja normid. Materjalide kogumiseks on informandid, salvestised, taustaandmed, transkriptsioon
emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. · Nägemine: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks reetina fotoretseptorite abil, keemiline energia muudetakse aktsioonipotentsiaalideks (AP). · Kuulmine: õhurõhu lained muudetakse algul mehaaniliseks energiaks, mis aktiveerib auditoorsed retseptorid, mis tekitavad omakorda AP. · Maitse- ja lõhnataju: keemilised molekulid sobituvad erineva kujuga retseptoritele ja tekitavad AP
Fragmenteeritus ideeüksus on tavaliselt üks lause, üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste koordinatiivsete sidenditega. Integreeritus nomilisatsioonid, mida on kirjas 10 korda rohkem, partitsiipe 3.5 korda rohkem, atributiivadjektiive 4 korda rohkem, relatiivlauseid ja alluvaid täiendkõrvallauseid 2 korda rohkem. Seotus ja distantseeritus seotus:kõneleja viitab iseendale ja oma mentaalsetel protsessidele, toimub infovoolu pidev jälgimine, emfaatilised partiklid, udusus ja otsesed tsitaadid. Distantseeritus: passiv, kirjas kuni 5 korda rohkem Douglas Biber kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena. Tegi kindlaks, millised variaablid on olulised ja millised moodustavad keelelt homogeensed tekstide rühmad. Võrdles lingvistilisi jooni, mis kuuluvad grammatilistesse kategooriatesse: aja ja aspektimarkerid, koha ja ajaadverbiaalid, pronoomenid ja proverbid,
märgid ilmnevad tavaliselt kongruentsete kimpudena zestide ja liigutuste rühmadena, millel on ligikaudselt sama tähendus ning mis haakuvad neid saatvate sõnadega. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 57) Inimene ei saa elada suhtlemata. Ta võib küll nõuks võtta mitte rääkida, kuid võimatu on lõpetada käitumist. Inimese käitumine näoilmed, kehahoiak, zestid ja teised sellised tegevused moodustavad lakkamatu infovoolu, mis annab pidevalt vihjeid inimese seesmiste tunnete kohta. Kehakeele lugemine on hea kuulamise olulisemaid oskusi. (Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk.111-112) 11 Kuigi verbaalselt ja mitte verbaalselt edastav info osaliselt kattub, on olemas teatav loomulik tööjaotus, nii et iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus. Verbaalselt on kõige parem edastada faktilist infot
Juhid kõhklevad oma probleemide ettekandmisest kõrgema astme juhtidele, kuna need võivad viidata oma alluvate saamatusele. 2. Informatsiooni "filtreerumise" puhul jõuab juhini ainult osaline, alluva poolt valitud informatsioon.. 3. Et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse tippjuhile, minnes mööda vaheastmete juhtidest. 4. Alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus oma probleemidele. Kui alluvad algatavad ise alt-üles infovoolu, on nad teabe edastajad, kes tahavad saada tagasisidet 5. Informatsiooni moonutamine on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu. Mõned alluvad võivad liialdada oma saavutustega, lootuses saada suuremat tunnustust või palgatõusu. Teised võivad varjata oma osakonna kitsaskohti, et mitte sattuda ülemustega vastuollu. 19. Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused 7
informatsiooni liigne hulk, mis eeldab selle eelnevat koondamist. 3. Et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse tippjuhile, minnes mööda vaheastmete juhtidest. Selline infolühis (Short circuit) väldib küll info viibimist ja filtreerumist, kuid kõrvalejäetud juhid ei ole sellega päri. 4. Alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus (Need for response) oma probleemidele. Kui alluvad algatavad ise alt-üles infovoolu, on nad teabe edastajad, kes tahavad saada tagasisidet 5. Informatsiooni moonutamine (Distortion) on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu. Mõned alluvad võivad liialdada oma saavutustega, lootuses saada suuremat tunnustust või palgatõusu. Teised võivad varjata oma osakonna kitsaskohti, et mitte sattuda ülemustega vastuollu. Iga infomoonutus jätab juhi ilma täpsest informatsioonist ning raskendab õigete otsuste vastuvõtmist. Kõige
liigne hulk, mis eeldab selle eelnevat koondamist. 3. Et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse tippjuhile, minnes mööda vaheastmete juhtidest. Selline infolühis (Short circuit) väldib küll info viibimist ja filtreerumist, kuid kõrvalejäetud juhid ei ole sellega päri. 4. Alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus (Need for response) oma probleemidele. Kui alluvad algatavad ise alt-üles infovoolu, on nad teabe edastajad, kes tahavad saada tagasisidet 5. Informatsiooni moonutamine (Distortion) on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu. Mõned alluvad võivad liialdada oma saavutustega, lootuses saada suuremat tunnustust või palgatõusu. Teised võivad varjata oma osakonna kitsaskohti, et mitte sattuda ülemustega vastuollu. Iga infomoonutus jätab juhi ilma täpsest
5-8 · sequences of prepositional phrases (of, for). 8 korda · alluvad täiendkõrvallaused (that, to) 2-3 korda (Seda õnne, et sa naise võtaks, tuleb meil vist kaua oodata) · Relatiivlaused (See mees, kes mind aitas, oli Juhan). 2 (numbreid ei pea teadma) Seotus ja distantseeritus: Seotus: · kõneleja viitab iseendale (I, me, we, us). Kõnes 10 korda enam · kõneleja viitab oma mentaalsetele protsessidele (I have no idea). 7 korda enam · infovoolu pidev jälgimine (well, you know). 10 korda enam · emfaatilised partiklid (just, really). 5-6 korda enam · udusus (fuzziness, hedges: and so on, something like). 3 korda · otsesed tsitaadid. 3 korda Distantseeritus: · Passiiv. Kirjas 5 korda enam Vestlusanalüüs/Conversatsion analysis: · Loodi 1960. aastatel, kujunes välja 1970.-80 · Mikroanalüütiline-kvalitatiivne lähenemine (üksikud lõigud)
Loeng 3 Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust. I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha
annaabi.ee 
